Pääsküla raba õpperetk toetab II ja III kooliastme õpilaste klassiruumis saadud teadmisi soo kui elukeskkonna kohta. Retke käigus tutvutakse sooga sh taassoostumisega ning inimtegevuse mõjuga loodusele. Õpitakse tundma Pääsküla raba ning selle väärtusi. Tutvutakse rabaelustikuga, otsitakse loomade tegevusjälgi looduses. Vaadeldakse kindlaid raba tunnusliike ning retke lõpus arutletakse nende liikide elutingimuste üle. Tutvutakse turbakaevandamise ajalooga.
Teekonna üldpikkus on ligi 5 km. Rada ei ole sobiv ratastooliga inimesele, kuid teiste erivajaduste korral on mõningase abiga läbitav.
Proovime räätsadel liikumist rabametsas.
Programmi kohandatakse puuetega lastele vastavalt õpilaste individuaalsetele õppekavadele. Pole võimalik kohaldada abivahendiga liikujatele. Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.
Hea õpetaja,
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste puhul klikkige palun küsimärgil ja kui vajate ikkagi abi helistage palun Priit Adler 5132149.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste, loodusõpetuse õppekava:
Teema: Soo kui elukeskkond; Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Turbasammal, selle tähtsus looduses ja inimeste elus läbi aegade; turba teke ja selle kasutamine; soode tähtsus.
Teema: Elukeskkond Eestis: Inimese mõju ökosüsteemidele raba näitel.
Teema: Eesti loodusvarad: taastuvad ja taastumatud loodusvarad; turvas.
Teema: Loodus ja keskkonnakaitse Eestis: inimese mõju keskkonnale; elurikkuse kaitse.
III kooliaste
Bioloogia õppekava
Teema: Taimede tunnused ja eluprotsessid:
sammaltaimede välisehituse põhijooned turbasambla näitel.
Teema: Ökoloogia: eluta ja eluslooduse tegurid ehk ökoloogilised tegurid.
Keemia õppekava: Teema Happed
Geograafia õppekava. Teema Veestik
Õppekavas ette nähtud praktilised tööd: soo koosluse määramine õppekäigul; turbasambla omaduste
Ainete lõiming: loodusõpetus, bioloogia, keemia, kehaline kasvatus, geograafia
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng;
Tervis ja ohutus; kultuuriline identiteet.
Õpitulemused:
Pärast programmi läbimist II ja III kooliastme õpilane:
• oskab selgitada soode tähtsust ja kaitse vajadust;
• õpilane tunneb ära turbasambla ja seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
• teab nimetada rabale iseloomulikke taimi ja loomi;
• tunneb raba kui elukeskkonna eripära;
• õpilane väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
• õpilane saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis;
• õpilane oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
• teab, kuidas turba kaevandamine tekitab kasvuhooneefekti, on teadlik inimtegevuse mõjust keskkonnale;
• kirjeldab turvast kui üht Eesti loodusvara ja toob näiteid selle kasutamise kohta;
• kirjeldab inimese mõju ökosüsteemile raba näitel;
• oskab kasutada räätsasid ja nende abil rabamaastikul liikuda.
Lisaks III kooliastme õpilane:
• kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel;
• omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
• mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes;
• väärtustab elurikkust ja säästvat arengut;
• tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelu ning inimühiskonna ja tehnoloogia arenguga;
• mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi
keskkonnale;
• mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
• oskab selgitada soode tähtsust ja kaitse vajadust;
• õpilane tunneb ära turbasambla ja seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega;
• teab nimetada rabale iseloomulikke taimi ja loomi;
• tunneb raba kui elukeskkonna eripära;
• õpilane väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi;
• õpilane saab aru inimtegevuse ja keskkonna vahelistest seostest kodukoha ning Eesti kontekstis;
• õpilane oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
• teab, kuidas turba kaevandamine tekitab kasvuhooneefekti, on teadlik inimtegevuse mõjust keskkonnale;
• kirjeldab turvast kui üht Eesti loodusvara ja toob näiteid selle kasutamise kohta;
• kirjeldab inimese mõju ökosüsteemile raba näitel;
• oskab kasutada räätsasid ja nende abil rabamaastikul liikuda.
Lisaks III kooliastme õpilane:
• kirjeldab elusa ja eluta looduse vahelisi seoseid süsinikuringe näitel;
• omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;
• mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes;
• väärtustab elurikkust ja säästvat arengut;
• tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest ja seostest igapäevaelu ning inimühiskonna ja tehnoloogia arenguga;
• mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi
keskkonnale;
• mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
Üldpädevused:
digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
Meetodid ja vahendid:
Matk (kõik räätsade kasutamisega seonduv ja liikumine rabapinnasel), õppekäik (rabaelukoosluse vaatlustega seonduv), vaatlus, vestlus, arut elu, praktiline töö, paaristöö, dilemma probleemide lahendamine (III kooliaste), mäng
Vahendid: räätsad igale osavõtjale, 1 digitaalne mikroskoop igale paarile, kepp turba paksuse määramiseks, mõõdulint, pH-paber iagale paarile, näidis briketitükk,
Juhis õpetajale:
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja jalanõud. Vajalikud on kummikud. Õpilasel võimalusel kaasavõtta nutitelefon.
Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada programmi teemat ning asukohta, et õpilastel oleks võimalus omandatud teadmisi looduses rakendada. Pärast õppekäiku on soovitav koolis programmil kuuldut/nähtut korrata ja kinnistada. Õppekäigu ajal on saatva õpetaja rolliks grupi jälgimine.
Ootame koolilt tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta. Seda saab anda läbi keskkonnahariduse portaali. Vahetut tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt ka programmist kokkuvõtet tehes.
Tee kõrvale võib kaasa võtta võileibu. Sel juhul palume õpilastel kodus reisikotti pakkides läbi mõelda, kuidas looduses einestada nii, et ei tekiks mingeid jäätmeid.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3 tundi
Grupi suurus:
32
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
300€
Lisainfo:
Läbime 3 tunni jooksul ligi 5 km laud- ja kõnniteel ning metsa radadel
Võtame vastu samaaegselt 2 või enam gruppi.
Räätsamatku ei toimu 23.aprilllist kuni 24. juunini, mil rabas on "räätsarahu".
Õppekäik sobib kõigile, kes on võimelised liikuma. Kahjuks ei ole rada sobiv ratastooliga inimesele, kuid teiste erivajaduste korral on raja läbime mõningase abiga võimalik.
Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabi kursuse.
Rabasõbralikud räätsad video:
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Rääsküla raba
Läbiviimise asukoht:
59.365842877721, 24.685622728685
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@okokratt.ee
5132149
5132149
Keel:
Eesti keel
Inglise keel
Vene keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus – 20 min
Õppekäigu eesmärkide tutvustamine: kuidas õppekäigul käituda; ohutusreeglite selgitamine; loodushoiu teemade arutamine, miks on soos laudteed ja miks on rabas soovitav hajutatult kõndida ja vältida „hanereas“ liikumist; miks räätsasid tuleb lumega ja lumeta ajal erinevalt kasutada.
Tegevused
Tegevused II kooliaste
Arutelu. Raba kui elukeskkonna lühitutvustus. Raba märkamine avastusõppe käigus. Keskkonnatingimused taimedele ja loomadele rabas. Raba tähtsus inimesele. – 20 min;
Räätsadel liikumise proovimine. Teel õpitakse tundma rabaelustikku (põdra- ja porosamblike, turbasammalt, jõhvikat, küüvitsat, sookailu, mändi, vaevakaske, sookaske, ka lume alt leitavaid kukemarja ja jõhvikaid). Looduse vaatlemiseks kasutatakse nutimikroskoope, mis kinnitatatakse telefonide külge, et lähemalt tutvuda sammalde ja samblike ehitusega. Samuti jälgitake loomade (rebase, kähriku, metskitse vahel ka põdra) ekskremente ja tegevusjälgi. Eluta ökoloogiliste tegurite toime rabaelustikule. Kas rabavesi kustutab janu? Kas rabavett võib tarbida? Arutatakse elukeskkonna tingimusi tekkivas ja kuivendatavas rabas. Retke lõpus toimub arutelu inimese mõjust soodele läbi aegade. - 30 min;
Individuaalne praktiline töö. Turbasambla omaduste uurimine, vee imavusvõime, seos turba tekkega. Turba paksuse hindamine. Turbasambla ehituse seosed raba kui elukeskkonnaga. Turba kasutamine. Arutelu: kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara? – 20 min;
Praktiline töö paarides: turbasambla vaatlemine giidi juhendamisel; sammaltaimede välisehituse põhijoonte tuvastamine; samblikega erinevuste leidmine, sammalde ja samblike fotografeerimine – 40 min;
Tegevused III kooliaste
Arutelu. Raba kui elukeskkonna lühitutvustus. Raba elukoosluse tunnuste märkamine avastusõppe käigus. Keskkonnatingimused taimedele ja loomadele rabas. Raba tähtsus inimesele. – 20 min;
Räätsadel liikumise proovimine. Teel õpitakse tundma rabaelustikku (põdra- ja porosamblike, turbasammalt, jõhvikat, küüvitsat, sookailu, mändi, vaevakaske, sookaske, ka lume alt leitakse kukemarja ja jõhvikaid). Looduse vaatlemiseks kasutatakse nutimikroskoope, mis kinnitatatakse telefonide külge, et lähemalt tutvuda sammalde ja samblike ehitusega. Samuti jälgitake loomade (rebase, kähriku, metskitse vahel ka põdra) ekskremente ja tegevusjälgi. Eluta ökoloogiliste tegurite toime rabaelustikule ja happelist keskkonda määratakse pH-paberiga. Arutatakse , milline on süsinikuringe ja veeringe tekkivas ja kuivendatavas rabas. Retke lõpus toimub arutelu inimese mõjust soodele läbi aegade. Retke lõpus arutelu inimese mõju soodele läbi aegade - 30 min;
Individuaalne praktiline töö. Turbasambla omaduste uurimine individuaalne praktiline töö, vee imavusvõime, seos turba tekkega. Turba paksuse hindamine. Turbasambla ehituse seosed raba kui elukeskkonnaga. Turba kasutamine. Arutelu: kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara? – 20 min;
Praktiline töö paarides: turbasambla vaatlemine giidi juhendamisel; sammaltaimede välisehituse põhijoonte tuvastamine; samblikega erinevuste leidmine, sammalde ja samblike fotografeerimine – 40 min;
Puhkehetkel keedame teed. Lõunapaus – 30 min
Kokkuvõte - 20 min
Kokkuvõte õppekäigust. Nimetage taimi ja loomi, keda täna leidsime, kelle tegevusjälgi nägime. Millised on nende kohastumused oma elukeskkonnaga? Millised on turbasamblale iseloomulikud jooned võrreldes teiste sammaldega? Milliseid uusi matkatarkusi retkel omandasite?
III kooliastme õpilastele arutelu: Mõttetalgud paaristööna teemal, milleks tänapäeva inimesele raba. Mis on taassoostumine? Mis toimub taimestikuga taasoostumisel? Miks toimub rabade rekultiveerimine? Millised turba omadused lubavad teda kasutada majanduses? Millised turba omadused soodustavad arheoloogia säilimist? Õpilased annavad paari peale võimalikult palju ideid, mis üheskoos giidiga läbi arutatakse.
Kokkuvõtev teadmisi ja hoiakuid kontrolliv mäng „Näita oma seisukohta“: Kas turvas on taastuv või taastumatu loodusvara? Kas soos liikuda hanereas või hajutatult?