Võimalus on tulla õppekäigule terveks päevaks. Õpitakse tundma veekogude elustikku, kogutakse vajalikke näitajate metsakoosluste iseloomustamiseks ja õpitakse tundma erinevaid metsakooslusi.
Õppeprogramm viiakse läbi kevadisel-suvisel ajal loodusrajal ja veekogu ääres. Programm koosneb kahest õppeprogrammist, mille vahele on arvestatud sisse puhkepaus söömiseks.
Õppeprogrammi käigus luuakse õpilaste ja looduse vahel vahetu looduskontakt (vee-elustikuga tutvumine ja määramine), taimede määramine, et õpilased saaksid positiivse elamuse loodues olemisest.
Programmi läbiviimisel kasutatakse Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse poolt väljatöötatud õppeprogrammi „Tunne vee-elustikku” ja tehakse ülesanded loodusrajal metsakoosluse määramiseks ja kirjeldamiseks. Õpitakse määrama kooslusi, rinnete kaupa liike, tehakse mõõtmisi looduses, määratakse liike veekogust.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist II kooliastmes:
Loodusõpetus: 7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid; 16) kirjeldab ja võrdleb koosluste (veekogu, soo, metsa, niidu, põllu/aia, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike; 18) iseloomustab katsete põhjal vee, õhu ja mulla koostist ning omadusi; seostab need looduses toimuvate protsessidega; 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (koosluste kirjeldamine).
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Õpilased uurivad elusloodust ning saavad aru, kuidas liigid ja elupaigad on omavahel seotud. Vee-elustiku uurimise ja veekogu seisundi hindamise kaudu mõistetakse, kuidas inimtegevus mõjutab ökosüsteemide tasakaalu. Kujuneb arusaam vastutustundlikust käitumisest ja loodusvarade säästliku kasutamise vajalikkusest.
Õpitulemused:
Õpilane teab:
mõisteid metsakooslus, metsatüüp, metsarinne ja oskab tuua nende kohta näiteid .
levinumaid sambla ja samblikeliike;
tiigivees elavaid selgrootuid loomi;
kuidas määrata pisiloomi määramistabeli abil.
Õpilane oskab:
võrrelda metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
käituda metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
iseloomustada vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
kirjeldada jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
tuua näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;
koostada uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
teha koostööd.
Õpilane väärtustab:
taimede ja loomade kasvukeskkonda ja elu kestlikkuse alust (sh inimene).
metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;
uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;
mõisteid metsakooslus, metsatüüp, metsarinne ja oskab tuua nende kohta näiteid .
levinumaid sambla ja samblikeliike;
tiigivees elavaid selgrootuid loomi;
kuidas määrata pisiloomi määramistabeli abil.
Õpilane oskab:
võrrelda metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
käituda metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid;
iseloomustada vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
kirjeldada jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
tuua näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres;
koostada uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke;
teha koostööd.
Õpilane väärtustab:
taimede ja loomade kasvukeskkonda ja elu kestlikkuse alust (sh inimene).
metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid;
uurimistegevust metsa tundmaõppimisel;
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Praktiline taimede, koosluste, veeselgrootute määramine. Liikide iseseisev püüdmine veest (vahetu kontakt loodusega), võrdlemine määramistabeliga, mõõtmine, liigi määramine (vahetu kontakt loodusega), looduse vaatlemine, seoste loomine, grupitöö kogemus.
Vahendid gruppidele: kahvad, anumad vee-elustiku hoidmiseks, termomeeter, kirjutusalus, töölehed ja pliiatsid. Luubid/luuptopsid, vee-elustiku määramise tabel. Mõõdulindid. Määrajad taimede määramiseks.
Vee-elustiku programmiks on koostatud üksikasjalik juhend, mida juhendaja saab kasutada programmi läbiviimiseks.
Kõik vajalikud vahendid on kohapeal olemas.
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Programmi toimumiskoht lepitakse kokku retkejuhiga, kes võtab ise eelnevalt ühendust. Programm toimub õues, õpilastel palume riietuda ilmale vastavalt ning vihma korral jalga vettpidavad jalanõud. Programmi jooksul läbitakse ~ 4-6 km, maastik on künklik. Toidu ja puhkepaus on kahe teema vahel.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Ei sobi ratastooliga õpilastele. Sobib kõigile teistele erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Vihma korral on võimalik varjuda kütteta varjualuse alla.
Õpetajal on toetav ja innustav roll, samuti palume enne õppeprogrammi teada anda laste erisustest.
Õpetaja täidab programmi lõpus tagasisidelehe.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
4 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
300€
Lisainfo:
Saame korraga vastu võtta kaks klassi. Sel juhul alustab üks klass metsakooslustega ja teine vee-elustiga. Sügisel saab programmi sügise alguses.
Läbiviimise koht:
Vitipalu
Läbiviimise asukoht:
58.183236538932, 26.428139887012
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
- Rein Kiiman. Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala, Loodusteaduste magister. Rein on looduskeskse ja loodussäästliku eluviisiga ja on valmis seda jagama ka teistele. Harrastuskalamees. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2012.
- Annereet Paatsi. Tartu Ülikool. geograaf, geograafia õpetaja. Loodusteaduste magister. Tartu Rakendusliku Kolledži kutseõpetaja. Annereet on kirglikult keskkonnast hooliv ja võimalikult mitmekesiseid teadmisi jagav retkejuht, kes loodusteadmistele lisaks põimib lugusid ajaloost ja pärandkultuurist. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus VVV SAs alates aastast 2004.
Õppeprogrammi juhendaja on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviija.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava:
Sissejuhatus, käitumisreeglite kokkulepe, eesmärgi tutvustamine: 10 minutit
Juhendaja tutvustab kogu õppepäeva eesmärke ja töökorraldust. Õpitakse tundma veekogude elustikku, kogutakse vajalikke näitajate metsakoosluste iseloomustamiseks ja õpitakse tundma erinevaid metsakooslusi. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Eraldi käsitleb juhendaja veeohutuse teemat ja arutleb lastega läbi käitumisreeglid vee ääres. Samuti käsitletakse teemat, kuidas püütud pisiloomi ohutult hoida.
I OSA METSAKOOSLUSED
Praktilised tegevused: õppekäik metsakoosluste õppimiseks: 1 h 50 minutit
Õpitakse määrama kooslusi, rinnete kaupa liike, tehakse mõõtmisi looduses.
Rajal õpitakse tundma puu liike, määratakse metsatüüp, õpitakse tundma põõsaid, puhmaid, rohttaimi, samblaid ja seeni. Hinnatakse puude ja teiste taimede kasvutingimusi, pinnase vee ja toitainete varu. Täpsustatakse mõisted: metsakooslus (palumets, laanemets, salumets, lodumets), metsatüüp (okasmets, lehtmets, segamets), metsarinne (puu-, põõsa, rohu ja samblarinne).
Praktiline ülesanne 1 ja 2. Õpilased jagatakse gruppidesse. Ülesannet tehakse matka jooksul kahes erinevas kohas. Mõõdetakse grupiga välja kahes iseloomulikus kohas analüüsiruut 20 x 20 m. Teostatakse seal alljärgnevad uuringud: Puurindes kasvavad puud ja nende osakaal
Praktiline ülesanne 3. Juhendaja valib retkel koha metsa varise hindamiseks (mahalangenud tüvede, okste, okaste ning lehtedega kaetavuse osakaal). Hinnatakse varise osatähtsust (0-varis puudub, 1- varist vähe, 2- keskmiselt, 3- rohkesti). Milline on grupi järeldus metsa seisukorra kohta? 30 minutit.Aeg sisaldab liikumist metsas.
Teema lõpetuseks toimub arutelu: Millised metsakooslused määrati? Milline on surnud puidu olulisus aineringes ja elurikkuse säilitamisel?
Toidupaus, teema vahetus puhkekohas 20 minutit
II OSA VEE_ELUSTIK
Praktiline vees elavate pisiloomade püük 40 minutit
Õpilased jaotatakse 4-5 liikmelistesse gruppidesse. Programmi jooksul püütakse metsatiigist selgrootuid pisiloomi. Vee-elustiku püügiks kasutatakse kahvasid, püütud saak pannakse veega täidetud anumatesse. Mõõdetakse tiigivee, läheduses asuva jõe ja oja temperatuur. Iseloomustatakse vett kui elukeskkonda, toitumissuhteid tiigis ning arutletakse, kuidas vee keskkond mõjutab organisme, kes seal elavad.
Liikide määramine ja töölehe täitmine, 40 minutit.
Jätkub töö gruppides. Vee-elustiku uurimiseks kasutatakse kahvasid, luupe ja teisi vahendeid. Liikide määramine toimub töölehes toodud piltide kaudu ja vee-elustiku määraja abil. Õpilased määravad grupiga iseseisvalt pisiloomad, mida nad püüdsid ning iseloomustavad neid: mõõdavad pikkuse, kirjeldavad värvi, täpsustavad jalgade arvu ja loevad sabaniidid. Jälgivad, kuidas pisiloom liigub. Püütud liikide alusel hinnatakse veekogu seisundit. Iseloomustatakse vett kui elukeskkonda, toitumissuhteid tiigis ning arutletakse kuidas veekeskkond mõjutab organisme, kes seal elavad. Programm õpetab määramisoskust ja koostööd ning näitab liigilise mitmekesisuse tähtsust ökosüsteemis.
Kokkuvõte, 30 minutit.
Kõik grupid tutvustavad teistele gruppidele oma vee-elustiku määramise tulemusi. Ühises tagasisideringis annavad õpilased teada, mis neile enam meeldis terves programmis ja mis päevast meelde jäi. Juhendaja jälgib, et kõik osalejad saaksid oma arvamuse öelda.
Programmi lõppedes viivad grupid oma veeloomad tagasi tiiki.
Õpetaja täidab tagasiside lehe.