Aktiivõppeprogrammis tutvustatakse pandipakenditest plast-, klaaspudeli ja plekkpurgi ringlussevõtmise ahelaga. Selle märksõnadeks on avatud arutelu, illustreerivad videolõigud, töölehe täitmine, meened ja võimalus katsuda ise plastpudelist valmistatud helbeid, graanuleid või metallpurgi toorikuid. Peatutakse ka kurbadel näidetel, mis on maailmas juhtunud, siis kui pakendid ei ole jõudnud tagasi ringlusesse vaid hoopis merevette, mille tulemusel on tekkinud prügisaared…
Programmi õppekeeleks on eesti keel ning tellimusi võtame vastu perioodiks oktoober kuni mai sõltuvalt vabade aegade olemasolule.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
I kooliaste:
2.3. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine
Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.
Õpitulemused:
• eristab tehislikke pandipakendite materjale; kirjeldab ja rühmitab neid tunnuste ehk pandimärgi alusel;
• teab, et ringlusse suunamiseks peab pandipakendid tagastama kaupluse taarapunkti, oskab kirjeldada, millised etapid see enne uueks saamist läbib;
• mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab ja kuidas hoida keskkonda pakendi liigiti kogumise ja ringlusse suunamise kaudu;
• märkab looduse ilu ja erilisust ning suhtub sellesse austusega, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;
• tarbib vastutustundlikult;
• järgides ohutusnõudeid käitub turvaliselt.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Avatud arutelu, tööleht, videod, näidiste käega katsumine (graanul, helves, toorikud), vaatlus pandipakendite käitluskeskuses.
Juhis õpetajale:
Eesti Pandipakendisse sõidavad ühistranspordi bussid nr 15 ja 7. Maha tulla Sõjamäe nimelises lõpp-peatuses, kust on meie juurde jalutada 4 minutit. Ülemiste jaama, kust bussidega nr 15 või 7 meieni edasi saab sõita, toovad ka bussid nr 13, 45, 49, 103 või idasuunal liikuvad rongid.
Kui kasutate kohale jõudmiseks rendibussi, siis palume see parkida meie kinnisele õueterritooriumile ja mitte värava taha.
Saabumisel tulge õpilastega varikatusega rohelisest peauksest sisse II korrusele kontorisse.
Enne õppekäigule tulemist palume külastusgrupilt tutvuda õpetajale saadetava Eesti Pandipakendi ohustusjuhendiga või vaadata seda videona siin: https://youtu.be/kenl9S98ysA
Programmis osalenud õpetajalt palume tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedile elektrooniliselt pärast õppekäigu toimumist e-postile saadetava päringu kaudu.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hind sisaldab käibemaksu.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.418003, 24.863911
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
56949279
Programmi läbiviija:
Kerttu-Liina Urke, TLÜ sotsiaalteaduste magister (sh läbinud didaktika kursuse), 13 aastat õppekäikude läbiviimise kogemust Eesti Pandipakendis
Keel:
Seotud failid:
Enne õppekäigule tulemist palume tutvuda Eesti Pandipakendi ohustusjuhendiga.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (5 min)
Aktiivõppeprogrammi sissejuhatuses tervitatakse õppekäigule saabujaid, tutvustatakse õpilastele külastusjuhte ning antakse ülevaade õppekäigu struktuurist ja eesootavat. Seejärel jaotatakse laiali töölehed, infovoldik ja pastakas. Õpetaja allkirjastab ohutusjuhendi, millega tal on palutud koos õpilastega varem iseseisvalt tutvuda. Külastusjuht avab presentatsiooni ja videote eelvaated, mis programmi käigus käsitletavat illustreerivad.
Programm (1h 25 min)
I osa- iseseisev mõtlemine
Külastusjuht annab õpilastele lühikese ülevaate, kuhu nad täpselt tulnud on, mille käitlemisega Eesti Pandipakendis tegeletakse, kui palju pandipakendeid käitluskeskusest aasta jooksul läbi käib.
Külastusjuht esitab auditooriumile küsimusi. Õpilaste individuaalsetele kogemuslugudele toetudes jõutakse arusaamale, mis asi on pandipakend ja mille järgi seda ära tunda ning mida sellega tarbijana teha. Peatutakse erinevatel pakendiliikidel ja pandimärkide tähendustel, mille avamisel saavad õpilased toetuda ka infovolikus kirjas olevale.
Külastusjuhi suunavate küsimustega auditooriumile leitakse vastused küsimusele, kuidas pandipakendid ringluse suunata saab, kes taarapunktide eest vastutab ja millist tüüpi vastuvõtte õpilased ise kasutanud on (automaatvastuvõtt vs käsivastuvõtt).
Seejärel viiakse läbi lühike pandipakendite sorteerimismäng, mille teeb auditooriumi ees läbi üks õpilane, kes saab vajadusel nõu küsida kaasõpilastelt.
II osa- kriitiline mõtlemine
II osa keskendub küsimusele, miks on igaühel oluline pandipakendid ringlusesse suunata. Peatutakse kurbadel näidetel, mis on maailmas (aga ka Eestis) juhtunud siis kui pakendid ei ole jõudnud tagasi ringlusesse vaid hoopis inimtegevuse tagajärjel merevette, mille tulemusel on tekkinud prügisaared.
Õpilaste iseseisva mõtlemise toel avatakse, kuidas keskkonda jäänud pakend ohustab loomi ja võib halvimal juhul sattuda õpilaste toidulauale. Viimase illustreerimiseks kasutatakse lühikest videot, nähtu üle arutletakse auditooriumiga lühidalt, külastusjuht teeb seda taas suunavate küsimuste abil.
III osa- avastamine
III osa keskendub materjali liikide kaupa plast-, klaaspudeli ja plekkpurgi ringlusse võtmise ahelal koos füüsiliste näidiste ruumis ringi liikuma saatmisega. Iga õpilane saab ise katsuda, milline on plastpudeli helves, graanul, PET pudeli või metallpurgi toorik. Plastpudeli tooriku puhumist vormis illustreeritakse lühikese minutilise videoklipiga.
Metallpurgi teekonna tutvustamisel näidatakse õpilastele taaskord füüsilisi näidiseid, mis avavad 60 päevast teekonda, kus 500 kg kaaluvast kuubikust valmivad toorikud ja lõpuks metallpurk. Näidatakse videoklippi ümbertöötlemise tehasest Inglismaal, kus külastusjuht kirjeldab samal ajal juurde, mis tegevused videos aset leiavad.
Pandisüsteemis kasutusel olevate ühekordse kasutusega klaaspudelite ja korduskasutatavate klaaspudelite ringlusse võtu ahelal peatutakse põgusalt, sest nendel erinevustel peatutakse juba varem I osas pandimärkide tutvustamise juures.
IV osa- töölehe täitmine, enda ja teiste töö hindamine
IV osa kirjaliku töölehe täitmine (5 küsimust, üks nendest märksõnaga joonista avamaks loomingulisust) kinnistamaks lühivastuste kaudu tunnis saadud infot ja olulisi fakte. Õpilased parandavad täidetud töölehed ise või vahetatakse see parandamise ajaks kaasõpilasega. Õiged vastused ütleb külastusjuht ja annab hinnangu õpilaste vastuste variatsioonide korrektsusele. Kolmele parima tulemuse saanud vastajale kingitakse väike taaskasutatud plastpudelitest tehtud meene.
Viimase asjana enne ekskursioonile minemist käitluskeskusesse vaadatakse üle ohutusvideo.
V osa- vaatlus
Õpilastele ja õpetajatele jaotatakse kasutamiseks turvavest, kaitseprillid ja kõrvatropid. Grupp jaotatakse kaheks ning ekskursioonile liigutakse eraldiseisvate gruppidena, mis liiguvad väikese ajalise nihkega ekskursiooni käigus läbi samasuguse trajektoori. Külastusjuht selgitab, miks isikukatsevahendeid kasutatakse ja kuidas kõrvatroppe kõrva korrektselt sisestada, sest käitluskeskus on mürarikas. Iga õpilane saab kogemuse, kuidas kasutada isikukaitsevahendeid.
Vaatluse käigus külastatakse pandipakendite registriruumi ehk arhiivi ning liigutakse siis käitluskeskusesse. Peatutakse kõigi kolme pakendiliigi liinide juures ja vaadeldakse üheskoos protsesse, mis pakendiga tehakse alates selle veoautost mahalaadimise kuni kuubikuks pressimiseni. Õpilased saavad vaadata, mis vahe on pressitud ja pressimata materjalil, kuidas pakendeid loendatakse, plastpudelilt kork eemaldatakse, teraspurk alumiiniumpurgist eraldatakse, klaas- või plastpudelid värvi järgi sorteeritakse. Ekskursiooni lõpus vaadeldakse õues klaasišahte saamaks teada, miks ja kuidas ühekordse kasutusega klaaspudelid värvi järgi purustatakse.
Programm lõpeb isikukaitsevahendite tagastamise, tänusõnade ja paari lauselise kokkuvõttega paari õpilase poolt, miks on oluline pakendid liigiti koguda ja taaratagastuspunkti viia.