Muuseumitunni eesmärk on tutvustada Läänemere keskkonnaprobleeme – uurida, kuidas mõjutab inimtegevus loodust ja millised on võimalikud lahendused eri probleemide leevendamiseks. Tunni jooksul arutame, miks on keskkonnahoid vajalik nii lühemas kui pikemas perspektiivis, lokaalselt ja globaalselt, läbivaks teemaks on keskkonnahoid ja jätkusuutlik areng.
Iga inimese tarbimine jätab jälje keskkonda - meres toimuvad tegevused, aga ka maismaal kasutatud esemed võivad merre jõuda ja tehtud tegevused mõjutada merevee kvaliteeti, see omakorda mõjutab mereelustikku ja lõpptulemusena jõuab toimuv ringiga tagasi inimeseni, mõjutades inimese ja muude elusolendite elukeskkonda, toidulauda ja tervist.
Millised võiksid olla arukad otsused ja tegevused toetamaks keskkonnahoidu ning kuidas toetame oma teadlikuma toimimisega jätkusuutlikku arengut? “Läänemere keskkond - Pärast meid tulgu või veeuputus?” kandev idee seisneb selles, et igaüks meist saab oma valikutega muuta maailma. Küsimus on selles, kas me tahame maailma muuta paremaks paigaks, kus kõigil elusolenditel on hea olla, või oleme enesekesksed ning elame ainult siin ja praegu, mõeldes iseenda heaolule, hoolimata tulevikust.
Tunnis toetame näiteks teemasid: tervis ja ohutus - arutame, miks on keskkonnahoid ja teaduslikult põhjendatud tarbimiskäitumine vajalik meile kõigile; väärtused ja kõlblus - tunni põhisõnum seisneb selles, et meie valikutel on tagajärjed ning keskkonnahoid algab meie enda otsustest ja käitumisest.
Lennusadama välialal, ekspositsioonis ja õppeklassis saavad õpilased analüüsida Läänemere hetkeseisu ja selle põhjuseid nii individuaalselt kui ka rühmades, läbi arutelude ning praktiliste ülesannete. Õpilastele aktiivset osalemist pakkuva ja hoogsa tunni põhirõhk on õpilaste isiklikel kogemustel ja teadmistel, mida nad jagavad ning põhjendavad. Muuseumitund toetab õpilaste arusaamu jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku arengu vajalikkusest ning nende arusaamade kujunemist.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Geograafia, III kooliaste:
1) kasutab nii paber- kui ka digikaarte ja teisi ruumiinfot edastavaid mudeleid, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ning ruumilisi otsuseid ja neid põhjendada;
Bioloogia, III kooliaste:
5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks.
Keemia, III kooliaste:
6) teab keemilise saaste allikaid ja analüüsib saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine) ning võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.
Ühiskonnaõpetus, III kooliaste:
12) selgitab liigtarbimise põhjusi ja mõju üksikisikule, ühiskonnale ning keskkonnale.
Ainetevaheline lõiming: geograafia, bioloogia, keemia, ühiskonnaõpetus, kunstiõpetus.
Õpitulemused:
Õpilane:
1) oskab kirjeldada ja põhjendada erinevaid Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning pakkuda võimalikke lahendusi;
2) oskab selgitada enda tarbimise mõju keskkonnale;
3) väljendab enda seisukohti ja põhjendab neid;
4) teadvustab keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikku toimimis- ja mõtteviisi ja vajadust loodusest hoolida ning väljendab seda arutluste käigus.
1) oskab kirjeldada ja põhjendada erinevaid Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning pakkuda võimalikke lahendusi;
2) oskab selgitada enda tarbimise mõju keskkonnale;
3) väljendab enda seisukohti ja põhjendab neid;
4) teadvustab keskkonnasäästlikku ja jätkusuutlikku toimimis- ja mõtteviisi ja vajadust loodusest hoolida ning väljendab seda arutluste käigus.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: sotsiomeetria, digitaalse eksponaadi kasutamine, individuaal- ja rühmatööd, arutelud, pimekatsed, loominguline ülesanne.
Vahendid (tarvikud): Powerpoint esitlus õppeklassi arvutis (“Veeuputus” töölaual), lauad ja toolid (4 rühma), töölehed (8+varu), vildikad (8+varu), grupitöö komplektid (4), kus on teemakaardid ja keskkonnaprobleemid, kompimisülesande kotikesed erineva prügiga (8), sigaretiga katseklaasid (4), lõuend, kuumliimipüstol, karp prügiga, kus sees on erinevad tooted, puhastusvahendid töölehtede puhastamiseks.
Juhis õpetajale:
Osa tunnist toimub õues, riietuda vastavalt selle päeva ilmale. Vahetusjalatseid siseruumides ei ole vaja.
Õpetajale mõeldud tegevused enne programmi
Enne tundi soovitame klassis arutada programmi pealkirja üle. Kas õpilased on kuulnud ütlemist “Pärast meid tulgu või veeuputus” ja mida see tähendada võiks?
Lisaks soovitame vaadata “Terevisiooni” saatelõiku, intervjuud Tarmo Soomerega, kus ta räägib Läänemere veetasemest ja sellest, mis põhjustab erinevusi ja mis on tulemuseks. Peale selle tasub meelde tuletada, mis nähtus on globaalne soojenemine.
Saade oli eetris 8. juunil 2020 ja on vaadatav siit:
https://jupiter.err.ee/1099636/laanemeri-uputab
Saates nähtud teemakaart on leitav siit:
https://esd.copernicus.org/articles/12/871/2021/esd-12-871-2021-f07-web.png
Õpetajale mõeldud tegevused programmi ajal
Saatev õpetaja aitab hoida distsipliini ning vajadusel aitab jagada või koguda kasutatavaid õppematerjale.
Õpetajale mõeldud tegevus pärast programmi
Jaotab õpilastele laiali ristsõna (e-koolikotis, märksõna Meremuuseum alt, link: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34557-MT-Parast-meid-tulgu-voi-veeuputus-eel-ja-jareltegevused ).
Infovahetus
Õpetaja broneerib tunni muuseumi kodulehel oleva vormi teel, pärast mida suhtleb õpetajaga korralduslike detailide osas muuseumipoolne broneerija.
Tagasiside küsimine toimub samuti broneerija kaudu, kes saadab õpetajale lingi tagasisidevormiga.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
10€
Lisainfo:
Tunni maksumus on 10 eurot õpilase kohta. Iga kümne õpilase kohta on arvestatud ühe õpetaja tasuta osalus.
Ühe juhendajaga grupi suurus on kuni 24 õpilast, suurema grupi puhul jaotame kaheks väiksemaks grupiks (kahe juhendajaga) ja grupid alustavad 15-minutilise vahega.
Angaar on hämar ja üsna mürarikas, välialal on ilmastiku varieeruvus (palume riietuda vastavalt, mere ääres on sageli tuulisem ja jahedam kui sisemaal). Angaaris on valveta garderoob välisriietele ja lukustatavad kapid väärtuslikematele esemetele; ekspositsioonis ja õppeklassis võib olla välisjalatsitega.
Ligipääsetavus: ratastoolis pääseb ligi kõikidele tegevuskeskkondadele. Väikeste kohandustega (anda rohkem aega, tegevuste sees mahu vähendamine, selgituste lihtsustamine) sobib lihtsustatud õppekavaga õpilastele, ei sobi raskema intellektipuudega õpilastele. Kohandatult võimalik nägemispuudega õpilasele, kui kõrval oleks osa tegevustes kirjeldustõlge. Kuulmispuudega õpilasele samuti vajalik viipekeeletõlge. Erivajadustega gruppide puhul on vajalik eelnev suhtlus ja kokkulepe muuseumi ja tellija vahel.
Läbiviimise koht:
Eesti Meremuuseumi Lennusadama väliala ja angaar
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
booking@meremuuseum.ee
6200550
6200550
Programmi läbiviija:
Eesti Meremuuseumi tunde juhendavad külastusjuhid, haridustöö kuraator ja haridusprogrammide kuraator. Kuna merendusvaldkond on interdistsiplinaarne, on ka meie rohkem kui 20 külastusjuhil mitmekülgsed kogemused ja haridustaust. Kõik haridusprogrammide juhendajad osalevad muuseumis töötamise ajal pedagoogilisi ning ainealaseid pädevusi arendavatel sise- ja väliskoolitustel. Muuseumitunde juhendavad antud päeval graafiku kohaselt töötavad külastusjuhid.
Haridusprogrammide loojad ja vastutavad läbiviijad haridusüksusest:
Laura Pürjema - antud muuseumitunni looja; külastusjuht ja osakoormusega haridustöö. Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja MA (TÜ); mikrokraadiprogramm Muuseumiharidus (TLÜ). Varasem loodusainete õpetaja, Eesti Meremuuseumis programmide juhendaja alates 2022.a.
Helene Uppin - haridustöö kuraator. Keskkonnatehnoloogia BA (TÜ); merebioloogia MA (TLÜ), Noored Kooli õpetajate programm (loodusainete õpetaja, keemia õpetaja didaktika), kasvatusteaduste doktorantuur (TLÜ). Eesti Meremuuseumi haridusprogrammide juhendaja alates 2014. a.
Kristel Bultot - haridusprogrammide kuraator. Eesti filoloogia, eesti keele ja kirjanduse õpetaja BA, lisaeriala ajalugu (TLÜ); Varase lapseea haridus ja hoolekanne MA (Rahvusvah. Erasmus Mundus, eri ülikoolid); mikrokraad Muuseumid ja tulevikupärand (TÜ). Eesti Meremuuseumi haridusprogrammide juhendaja alates 2022. a.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Programmi info Meremuuseumi kodulehel
Seotud failid:
Pärast meid tulgu või veeuputus? Läänemere keskkond
Pärast meid tulgu või veeuputus_Läänemere keskkond. Tunnikava.docx(45.69 KB)
Õppeprogrammi fail sisaldab läbiviijale mõeldud tunnikava, milles on kirjas kõik tarvikute ja ruumi ettevalmistusse puutuv, tunni eri osad, nende kestus ja sisu. Samuti on märgitud meetodid, kasutatavad tarvikud ning muuseumitunni eel- ja järeltegevused. Faili lõpus on tunnis kasutatav visuaalne materjal-tarvikud.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi tegevused sisuliselt ja ajaliselt:
Sissejuhatus (5 min) Lennusadama fuajees. Tutvustamine, käitumisreeglite kokkulepped, tunni eesmärkide püstitamine ja tunnitegevuste nimetamine.
Õppimine (10 min) Välialal mere ääres. SOTSIOMEETRILINE SKAALA tunni häälestuseks ja Läänemere teema sissejuhatuseks. Õpilased vastavad enda arvamusest lähtudes, mida arvavad Läänemere ja merekeskkonna kohta.
Õppimine (10 min) Angaar: allveearheoloogia teema-ala ja meremiinide ala. VAATLUS JA ANALÜÜS EKSPOSITSIOONIS. Räägime sellest, milline on inimeste poolt merel kasutatavate (ja merre jäänud) esemete, eri laevatüüpide ja meremiinide mõju merekeskkonnale.
Õppimine (15 min) Angaar: Läänemere marketi eksponaat. GRUPITÖÖ eksponaadi objektide, infoekraani ja töölehega. Teemaks on tarbimine ja erinevate igapäevaste toodete mõju keskkonnale. Vastuste ARUTLUS tarbimise ja üksikisiku valikute kohta.
Õppimine (10 min) Angaar: õppeklass. GRUPITÖÖ: LÄÄNEMERE TEEMAKAARDID. Läänemere ajalugu, omadused ja inimtegevus Läänemerel. Ülesandeks teemakaartide ja pealkirjade kokkuviimine. Kaartide teemad on merekeskkonna seisundit mõjutavad faktorid: Läänemere arengustaadiumid; Läänemere soolsus, jääkate, liiklustihedus, inimasustuse tihedus, jne. Seejärel vastuste ARUTELU.
Õppimine (15 min) Angaar: õppeklass. GRUPITÖÖ: INIMTEGEVUSED JA KESKKONNAPROBLEEMID. Igal rühmal on inimtegevust ja keskkonnaprobleeme kujutavad pildid, need grupeeritakse vastavalt valitud ülesande püstitusele (Variant 1, 2 jne). Seejärel vastuste ARUTLUS. Arutlus teemal: kuidas lahendada olemasolevaid keskkonnaprobleeme ja et need ei süveneks? Mis erialad tegelevad Läänemere keskkonna ja selle probleemidega?
Õppimine (10 min) Angaar: õppeklass. 1. PIMEKATSE. HAISTMINE. ; 2. PIMEKATSE. KOMPIMINE Igale lauale esemed nuusutamiseks, kompimiseks, õpilased arvavad ära. Räägime nende esemete mõjust keskkonnale ja mida inimene saaks teha, et seda mõju vähendada.
Õppimine (5 min) Angaar: õppeklass. LOOMING.KUNST: Reostus ja kunst. Esitlus prügikunsti kohta ja seejärel õpilaste omalooming.
Kokkuvõte (10 min) Angaar: õppeklass või allveelaeva Lembit all. Gruppides kokkuvõtvate küsimuste teemal arutlus. SOTSIOMEETRILINE SKAALA tunni lõpetamiseks ja teema kokkuvõtteks. Õpilased vastavad oma arvamuse kohaselt tunni teemat kokkuvõtvatele küsimustele.