Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Kasutame võimalusel erinevate valdkondade lõimimist antud teemaga. Näiteks kasutame rahvapärimusest metsloomade nimetusi ja mõistatusi (keel ja kõne) või loendamist (matemaatika), võrdlemist (matemaatika), kirjeldamist (mina ja keskkond) või liigume koridoris nagu hundikari või seisame ühel jalal nagu toonekured (liikumine).
Õpitulemused:
• tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust
• märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Kasutame aktiivõppe meetodeid. Õpilane saab katsuda erinevaid nahku, kivimeid, käbisid, tõrusid, oksi, mulaaže jpm. Õpilane saab osaleda aruteludes ja pakkuda enda ideid probleemide lahendamisel. Õpilane osaleb õppemängudes (püüame alati lisada liikumistegevusi N: putuka keha kujutamine loodusliku materjaliga). Õpilane saab kasutada mikroskoopi või luupi looduslike asjade uurimisel. Suunatud uurimuslikku õpet ehk avastusõpet saame läbi viia õppeklassis, kus õppurid saavad vaadata väikeseid objekte mikroskoobiga (N: putuka preparaate, seemneid, karvu, sulgi, kivimeid).
Programmi jooksul on kindlasti vaja kordusi, et saadud uued teadmised kinnistuksid. Kordusi võiks olla mitu.
Kasutame mängulist õppimist. Igas programmi jaoks püüame leida sobiva õppemängu. Näiteks kalade-teemalises programmis kasutame “Kalapüügi mängu”; puude teema juures saab kasutada “Taimeosade” mängu; metsloomade teema puhul “Metsloomade toitmise”, “Pesa ehitamise” või “Kasukamängu”.
Saame kasutada õppekogu. Eesti Loodusmuuseumis on olemas:
- taimede herbaarlehed (Näiteks puude lehed, okkad, pungad, õied, viljad, puupakud),
- kivimikogu (N: lubjakivi, graniit), setted (liiv) ja fossiilikogu (N: teod, nautiloidid, trilobiidid)
- putukate kogu ja putukate preparaadid mikroskoobis vaatamiseks (N: toakärbes, päevapaabusilm),
- topised pisinärilistest suurte imetajateni (N: nirk, mutt, orav, siil, metsnugis, põder),
- lindude topised, linnusuled, linnumunad ja -pesad
- mõned skeleti osad (sarved, koljud),
- loomanahad ja loomade elutegevuse jäljed looduses (näritud oksad ja käbid, pabulad/väljaheited, metsloomade jäljed paberile joonistatult, jäljekastid)
- kalade mulaažid, kalasoomused mikroskoobis vaatamiseks, Mariameeter
- kuivatatud seened, seente mulaažid ja magnetid,
- kuivatatud looduslik materjal uurimiseks luubi/mikroskoobiga või kasutamiseks õppemängudes (taimed, samblikud, käbid, liiv, mereheide)
- selgrootuid (teod, karbid)
Vajadusel teeme koostööd teaduskogude spetsialistiga/hoidjatega ning saame tellida abikogust näitamiseks (mitte katsumiseks) ka erilisi eksemplare. Näiteks käis üks rühm projekti “Hunt” raames Eesti Loodusmuuseumis ning neile tõime abikogust vaatamiseks juveniilse hundikutsika topise. Loodusmuuseumi õpetajad teevad koostööd ka zooloogide, entomoloogide, botaanikute, geoloogide jt erialaspetsialistidega, et õpilase küsimus saaks mitmekülgse ja ammendava vastuse.
Õppevahenditest toetavad meie õpetajaid mikroskoobid (binokulaarid, valgusmikroskoobid), luubid, luubitopsid, pipetid, petri tassid, kaalud, plakatid (N: “Mereveekalad”, “Kobras” või “Seenenäitus”), koomiksid (N: “Valge kärbseseen ja inimene”, raamatud (N: “Linnumäärajad”, “Seenemäärajad”, “Jäljeaabitsad”, “Eesti Looduse” pildimapid, jpm
Sihtrühm:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Lasteaed - 6.00€/õpilane, tasuta saatjad (maksimaalselt 3)
Õppeprogrammi miinimumhind rühmale on 60.- eurot.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.440581919399, 24.745653766844
Programmi läbiviija:
Tiina Vahtra, Kõrgharidus (Tartu Ülikool, geoloogia), õpetaja kutse tase 6
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
SISSEJUHATUS (5 min)
- Tervitus ja tutvustus
- Kokkulepped
Kontakt rühmaõpetajaga: kaua projekt on kestnud ja mida selle projekti raames on jõutud uurida. Lühike sissejuhatus antud teemasse.
SISU (5-7aastastel 30 min)
Projektõppe meetodit kasutav lasteaed saab Eesti Loodusmuuseumi eksperdilt (kes on loodusainete õpetaja) tekkinud küsimustele vastused. Hästi oluline on rühmaõpetajalt saadud info ja püüame igati vastu tulla rühma soovidele, et laste huvi saaks igati toetatud. Samuti on oluline juba broneerimissüsteemis meile teada anda grupi erisoovidest, -vajadustest (HEV ja mitte eesti emakeelega grupp).
Vastavalt soovitud teemale saame valida sobivaima programmi läbiviimise koha (soode saal, metsasaal, geoloogia saal, õppeklass) või liigume mitmes ruumis ning vaatleme erinevaid eksponaate. Samuti ka õppevahendite valik sõltub eelnevast infost (laste küsimustest).
Programm luuakse üles vastavalt küsimustele järgides põhimõtet – lähemalt kaugemale ja üksikult üldisele. Näiteks hundi käsitlemisel alustasin näitusesaalis (soode- või metsasaal) hundi topise juures välimuse kirjeldamisest (kehaosad), eluviisidest (toit, elupaik) ja alles hiljem tutvusime karja käitumisega ning omavaheliste suhetega. Vahel on võimalik laste küsimused koondada ühise teema-plokkide alla. Ükskord metsloomade projekti raames oli lastel palju küsimusi toitumise kohta ja siis tutvusime loomaliikide kaupa nende toidulauaga ning mängisime “Kes mida sööb, kes keda sööb?”, kus iga laps sai ise valida sobiva toidu metsloomale.
Kui õpilastel tekib programmi jooksul veel küsimusi, siis püüame vastata kohe. Oluline on, et eelkooliealine laps saaks kogemuse, et looduse-teemaliste küsimustega võib alati pöörduda Eesti Loodusmuuseumisse. Anname oma panuse teaduspõhise maailmapildi kujunemisele.
KOKKUVÕTE (5 min)
Tagasiside ring. Kui õpilased on valmis ise rääkima, mis neile meeldis või mida teada said, siis võib lasta neil rääkida. Kui lapsed pole valmis tagasisidestama, siis teeb lühikese kokkuvõtte räägitust loodusmuuseumi õpetaja (kordab kõige olulisemat).