Õppeprogrammis piilume, millist elu elatakse teisel pool veepinna piiri. Tutvume levinumate magevee selgrootutega - putukate, usside, vähiliste ja tigudega. Selle käigus saame teada, millised on vee all elamise eripärad ja kuidas erinevad eluvormid need enda jaoks lahendanud on. Programmis on olulisel kohal toiduahela tundma õppimine.
Õpilaste iseseisvale vaatlusele ja omavahelisele suhtlemisele tugineva õppeprogrammi põhieesmärk on tutvustada loomi, kellega me iga kord ujumas käies ruumi jagame, kuid kes oma väiksuse või peidulisuse tõttu enamasti märkamata jäävad. Kõrvaleesmärk on julgustada ja innustada õpilasi iseseisvalt loodust märkama ja uurimima.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus - õpilane õpib märkama ning eesmärgistatult vaatlema eluslooduse objekte ja nähtusi ning nende põhjal järeldusi tegema.
Bioloogia- õpilasel kujuneb tervikarusaam eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning taimede ja loomade omavahelistest seostest.
Õpitulemused:
Loodusteadmised: erinevate veeloomade ja nende välimuse ja käitumise tundma õppimine läbi juhendatud vaatluse. Eluvormide mitmekesisuse täheldamine. Toiduahela mõistmine ja mõtestamine.
Eneseväljenduse- ja vestlusoskus: läbi mängulise rühmatöö vaatlustulemuste kirjeldamine ja küsimuste esitamine.
Kuulamisoskus: ükshaaval sõnavõtmise läbi rühmakaaslase mõtete tähele panemine ja nende edasi arendamine või kommenteerimine.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Veeselgrootud, topsluubid, binokulaarid, küsimuste kaardid
Juhis õpetajale:
Õpetaja tutvub programmi sisu ja eesmärkidega. Õpilaste/Laste grupiga peab kaasas olema vähemalt üks õpetaja. Ideaalis võiks ruumis olla lauad ja toolid, mille taga saavad õpilased/lapsed rühmadesse jaotatuna istuda ja tegutseda. Laudade puudumisel võiks õppekohas olla vaba põrandapind, kus õpilased/lapsed saavad moodustada suurema ringi. Õpetajad suunavad õpilasi/lapsi käsi pesema enne ja pärast programmi (enne programmi soovitavalt neutraalse või lõhnavaba seebiga). Õpetaja toetab õpilaste/laste programmist aktiivselt osa võtma ja jälgib, et õpilased/lapsed käituksid headele tavadele vastavalt ja ei vigastaks käsitletavaid pisiloomi. Programm peaks toimuma soojas ruumis (vähemalt 20 c).
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Hind 100€, kui tellida samal päeval vähemalt kaks programmi (võib valida ka meie teiste õppeprogrammide seast)
Kooligrupi suurus on üks klass või väikeklasside liitmisel kuni 24 õpilast.
Läbiviimise koht:
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5665 9402
Programmi läbiviija:
Bioloogid Leif-August Kirs ja Joosep Sarapuu
Keel:
Viited:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi kestvus on 45-50 minutit.
Sissejuhatus: Mõtleme, millised elusolendid võiksid tiigi- või järvevees elada. Mõtleme, mille poolest erineb veealune elu eluga maapinnal. (5 min)
Praktiline osa: Väikeste rühmadena vaatlevad lapsed veeloomi. Juhendatud vaatluse käigus võrdleme erinevate loomade välimuslikke (kehakatted, jäsemete arv, meeleelundid) kui ka käitumuslikke (liikumine, hingamine) eripäradega. Suures grupis saavad lapsed nähtust tulenevaid mõtteid ja arvamusi üksteisele esitada. Selle käigus saavad uuritavad loomad üha tuttavamaks. (25 min)
Teema arendus: Arutame toiduahela üle, võttes muuhulgas abiks mõisted: fotosüntees, taimtoiduline, kiskja ja plankton. Viimase mõtestamisel uurime läbi binokulaari suurenduse silmale nähtamatuid pisielukaid. Saame selgeks, kui oluline roll vee toiduahelas on planktonil. (10 min)
Kokkuvõte: Vaatleme lõpetuses ühiselt üht eriti põnevat veelooma. Mõtleme veel kord õpitud loomade eripärade ja nende ühise rolli üle looduses. (5-10 min)