KIK toetab 2025./2026. õppeaastal programmi läbiviimist.
Energia tarbimisele ja erinevate energiaallikate kasutamisele keskenduv programm on praktilisi teadmisi ja oskusi edasi andev ning aktiivne. Õpilased jagatakse gruppidesse ja meeskonnana lahendatakse ülesandeid ja läbitakse õuealal erinevatel teemadel punkte. Õpilased saavad ise läbi viia ka katseid päikese- ja tuuleenergiat kasutades. Programmi käigus õpilased mõistavad, et taastuvenergiaallikad ja uued tehnoloogiad on üks osa lahendusest, samal ajal tuleb aga panustada ka energia kokkuhoiule.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus
7) arutleb loodusteaduste ja tehnoloogia arengu ning tähtsuse üle igapäevaelus ja ühiskonnas; toob näiteid nende vastastikuste seoste kohta;
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust;
Bioloogia
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks;
Soojusõpetus ja tuumaenergia
6) analüüsib kehade soojuslike omaduste ja soojusülekande põhiomaduste järgi igapäevaelu- ja loodusnähtuseid;
Geograafia
1) analüüsib energiatarvet perekonna tasandil ja ühiskonna toimimises, väärtustab säästlikku energia tarbimist ning pakub selleks lahendusi;
2) analüüsib eri energiakandjate kasutamise eeliseid ja puudusi, sh nende mõju keskkonnale;
3) on omandanud ülevaate kodukoha, Eesti ja Euroopa energiamajandusest ning sellega seotud probleemidest.
Ainetevaheeline lõiming
geograafia, füüsika, loodusõpetus, ühiskonnaõpetus, matemaatika, eesti keel
Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng
Energia teemal toimub arutelu inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õpilased mõistavad kui tihedalt on meie järjest kasvav energiavajadus seotud keskkonnakaitse, julgeoleku ja poliitika küsimustega. Nad saavad aru, et tehnoloogia areng on väga olulisel kohal, samas tuleb ka leida võimalusi energiatarbe vähendamiseks. Nad saavad aru, kuidas energiateema on nende eluga seotud ja mõistavad säästiku tarbimise vajadust.
Õpitulemused:
Õpilane:
- paneb kokku vooluringi kasutades mini-päikesepaneeli;
- oskab kasutada multimeetrit ja Vernier andurit;
- analüüsib eri energiakandjate kasutamise eeliseid ja puudusi, sh nende mõju keskkonnale;
- mõistab, et ei ole head või halvad energiaallikad, vaid kõikidel energiaallikatel on oma eelised ja puudused, need võivad sõltuda asukohast, tarbimisvajadustest;
- teab, millised on taastuvad ja taastumatud energiaallikad ning mis on sellise rühmitamise aluseks;
- analüüsib oma käitumisharjumusi, mõistab enda vastutust tarbijana ja põhjendab energiasäästu vajadust.
- paneb kokku vooluringi kasutades mini-päikesepaneeli;
- oskab kasutada multimeetrit ja Vernier andurit;
- analüüsib eri energiakandjate kasutamise eeliseid ja puudusi, sh nende mõju keskkonnale;
- mõistab, et ei ole head või halvad energiaallikad, vaid kõikidel energiaallikatel on oma eelised ja puudused, need võivad sõltuda asukohast, tarbimisvajadustest;
- teab, millised on taastuvad ja taastumatud energiaallikad ning mis on sellise rühmitamise aluseks;
- analüüsib oma käitumisharjumusi, mõistab enda vastutust tarbijana ja põhjendab energiasäästu vajadust.
Üldpädevused:
digipädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Grupitöö
- veetopsi soojustamine, vajalikud vahendid: igale rühmale veetops, soe vesi (umbes 60⁰C), erinevad materjalid soojustamiseks, nt. ajaleht, papp, poroloon, mullikile, sokid, mütsid jne, termomeeter
- majade pindala ja ümbermõõtu arvutamine, vajalikud vahendid: kahe maja mudeli (nelinurkse põhjaga maja ja kuusnurkse põhjaga maja), mesilaskärg, pabertahvel valemite ja arvutuskäigu üles kirjutamiseks , marker
- Mis on fossiilne, mis on taastuvenergia allikas?, vajalikud vahendid: kaardid erinevate energiaallikatega (tuuleenergia, päikeseenergia, hüdroenergia, maasoojus, vesinik, maagaas, põlevkivi, uraan jne)
- Mis on energiaallikate eelised ja puudused?, vajalikud vahendid: kaardid erinevate energiajaamade piltidega (tuulepark, päikeseenergiajaam, hüdroenergiajaam, tuumaenergiajaam, maasoojusenergia, energiajaamad, mis põletavad hakkepuitu, maagaasi, põlevkivi jne), iga rühmale üks pilt, taustinfo erinevate energiaallikate kohta, iga grupile kiletatud tabel energiaallika eeliste ja puuduste kohta, non-permanentsed markerid
- Vooluringe koostamine mini-päikesepaneeliga, vahendid: igale rühmale üks komplekt, mini-päikesepaneelid, klemmid, kaablid, pirn või muu tarbija
- Looduslik kasvuhooneefekt, vahendid: infotekst ja küsimused
- Tuuliku kohandamine ja voolutugevuse ja pinge mõõtmine Vernier anduri-ja tahvelarvutiga, vahendid: Tuulik, tiivad, klemmiga kaablid, Vernier andmekoguja, tahvelarvuti (1 komplekt, kui rühm on lõpetanud, siis ta võtab tuuliku taas lahti)
- Päikesepaneelisüsteemi tootlikkuse arvutus, vahendid: tekst ülesannetega
- Põlevkivi tulevik?, vahendid: infotekst, küsimused, kolm topsi erinevate maavaradega, milles ühes on põlevkivi
- Ülesannete tulemuste tutvustamine, vahendid: puuduvad
vestlus ja arutelu
- ”4 corners” meetod, vajalikud vahendid: sildid “Jah/nõus”, ”Võib-olla/nii ja naa” ”Ei, mitte nõus”,
- Rühmadeks jagamiseks esemete pildid
- Laevaliiklus paikeseenergia abil?, vahendid: päikesepaneel, rootor, alus kinnitamiseks, veevann, juhend, küsimus (1 komplekt, kui rühm on lõpetanud võtab ta laeva uuesti lahti)
- Jäätmed ja toidu raiskamine, vahendid: infotekst/graafik, küsimus
- Rühmatöö ülesannete kokkuvõtte
Mõõtmised ja katsete läbiviimine
- Mini-päikesepaneelide katsetamine, pinge ja voolutugevuse mõõtmine, päikesepaneelide osaline katmine, nurga muutmine; vahendid: mini-päikesepaneelid, mille nurka saab muuta, klemmid, kaablid, multimeeter, lamp, erineva värviga kiled ja papp paneelide katmiseks, juhend, andmete tabel, kuhu kirjutatakse oma mõõtmistulemusi
- Soojendamine ja kuivatamine päikeseenergia abil, vahendid: termomeeter, päikesekuivati, must ja valge kaanega anuma
- Erinevate seadmete võimsuse võrdluse mõõtmine, vahendid: juhend, erinevaid seadmed, nt. veekeetja, soojapuhur, föön, lambid LED ja hõõgpirniga, telefoni laadija, võimsuse mõõtja
mängud
- Kliimakooli mäng, vahendid: alus kohtadega 1-5, 5 kaarti erinevate transpordi tegevuste kohta ja 5 kaarti erinevate kodumajapidamise tegevuste kohta, lahenduskaardid
- Energia viktoriin – 30 küsimust, vahendid: 30 küsimust kiletatud paberitel kolme vastusevariantidega, suur täring, alus küsimuste ja õigete vastustega juhendajale kontrollimiseks
- meeskonnamäng Gordoni sõlmi, vahendid: puuduvad
Juhis õpetajale:
Programm toimub õues. Nii kevadel kui ka sügisel võib hommikuti päris külm olla. Õpilased peaks ennast riietuma vastavalt ilmale, pigem mugavalt/sportlikult. Jalga soovituslikult niiskuskindlad jalanõud.
Kaasa tuleks õpilastel või kooli poolt võtta lõunasöök, teeme vahepeal umbes 15 minutilise lõunapausi.
Programmi tegevused toimuvad meie Tipu looduskooli õuealal ja väliõppeklassis.
Enne programmile tulekut laske õpilastel meelde tuletada, mis on taastuvad ja mis fossiilsed energiaallikad. Õpetajal on programmi ajal õpilasi innustav ja toetav roll. Peale programmi palume täita tagasisideankeet, mille saadame õpetajale lingina e-maili teel.
Planeerige koolis järeltegevust, kus lasete õpilastel õppeprogrammi tegevusi ning õpitu meenutada.
Programmile võtame vastu ühe grupi korraga.
Programm ei ole sobilik HEV õpilasgruppidele.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3,5 tundi
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Sügis
Hind:
150€
Lisainfo:
Programmi viime ellu ka koolides. Koolis toimuvat programmi kohandame ülesannete osas kokkuleppel õpetajaga ning programmi pikkus on koolis kuni 3 koolitundi. Hinnapakkumise saamiseks võtke ühendust!
Programmile võtame vastu ühe grupi korraga.
Läbiviimise koht:
Tipu Looduskoolis
Läbiviimise asukoht:
58.358551606631, 25.087484121323
Maakond:
Viljandimaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@tipulooduskool.ee
+372 5353 6961
+372 5353 6961
Programmi läbiviija:
Tipu Looduskool juhendaja Dagmar Hoder (geoökoloog, koostab ja juhendab õppeprogramme alatest 2010. aastast). Lisainfo juhendajate kvalifikatsiooni kohta leiate keskuse lehelt.
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmikava:
- Sissejuhatus ja tutvumisring (tutvumisring, üldine tegevuste tutvustus ja kokkulepped) (10 min)
- Väidete esitamine ja intervjuud („4 corners“ meetod); õpilased positsioneerivad ennast vastavalt: tean/ ei tea, nõus/ei ole nõus, jah/ei. Nt. Ma tean, millega kodus kütame/kust meie kodus tuleb soojusenergia. Iga küsimuse järgi palub juhendaja mõnel õpilasel põhjendada, miks ta just selle positsiooni valis . Juhendaja teeb iga ringi järgi väikese kokkuvõte. Kokku esitatakse umbes 4-5 küsimust õpilaste arvamuste ja harjumuste kohta, mitte teadmiste kohta! (15 min)
- Rühmadesse jagamine (3-4 õpilast ühes rühmas. moodustatakse kuni 6 rühma sõltuvalt klassi suurusest) erinevate otstarbega esemete piltide abil. Vestlus selle kohta, kui palju asjade kasutamiseks/töös hoidmiseks kulub elektrienergiat ja et elektroonika tootmine on ressursimahukas (10 min)
- Rühmatöö ülesanded toimuvad vabaõhuklassis, igal rühmal on oma töölaud (50 min)
- Veetopsi soojustamine, et vesi oleks programmi lõpuks veel võimalikult soe. Iga grupp saab veetopsi sooja veega (umbes 60⁰C) ja nad lepivad omavahel kokku, kuidas nad selle soojustavad. Pakume soojustamiseks erinevaid materjale (näiteks ajaleht, papp, poroloon, mullikile, sokid jms). Programmi lõpus mõõdame iga rühma veetemperatuuri ja saab teada, kes oli veetopsi kõige paremini soojustanud.
- Kahe maja pindala ja ümbermõõdu arvutamine - ristküliku kujulise hoone aluspindala versus võrdse kuusnurga kujulisealuspindalaga hoone. Ette antakse kuusnurga pindala valem. Vestlus küsimustel: Millise hoone puhul on ümbermõõdu-pindala-suhe suurem, miks see on hoone materjali vajaduse ja energiakulu mõttes oluline? Kust loodusest tunneme kuusnurkset kuju? Miks kärgede kuusnurkne kuju on ideaalne? Juhendaja näitab mesilaskärge ja selgitab, mis on selle kuju ideaalne.
- Sorteerimisülesanne: Mis on fossiilne, mis on taastuvenergia allikas? Iga grupp saab oma lauale 4-5 kaarti, igale kaardile on kirjutatud üks energiallikas, nende ülesanne on otsustada, millised on taastuvenergia allikad, millised on fossiilsed ja millised on tuumaenergiaallikad. Nimetused on näiteks maagaas, põlevkivi, uraan, päikeseenergia, jäätmed, vesinik jne. Iga grupp tutvustab oma tulemust. Toimub vestlus. Miks ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks? Miks tuleks jäätmed liigitada fossiilseks energiaallikaks?
- Mis on erinevate energiaallikate eelised ja puudused? Iga rühm saab konkreetse näite ühest energiajaamast, nt Virtsu tuulepark, Auvere energiajaam (põlevkivi, puiduhake), hüdroenergiajaam Norras, tuumaenergiajaam Sloveenias, maagaasijaam Saksamaal. Lisaks on igale rühmale tabel eeliste ja puuduste kirja panemiseks. Iga grupp arutab teema oma ringis ja täidab tabeli, vajadusel saavad nad grupile jagatud infotekstist lisainfot. Pärast tutvustab iga grupp oma energiajaama ja energiaallika eelised ja puudused. Juhendaja küsib ja täiendab õpilaste poolt öeldut.
Vooluringi kokkupanek mini-päikesepaneeliga. Igale rühmale üks komplekt - mini-päikesepaneelid, klemmid, kaablid, pirn või muu tarbija. Tuleb asjad omavahel ühendada nii, et lülitit vajutades läheb pirn põlema.
Söögipaus (15 min)
- Ülesannete punktid õuealal. Õpilased liiguvad oma rühmaga õueala tegevuspunktides. Abiks on õueala kaart, mille peal on täpiga tähistatud ülesannete punktid. Lisaks on grupil mapp paberiga, kuhu nad panevad kirja ülesannete vastuseid. Enne ülesannete lahendamist seletab juhendaja osa punkte lahti ja annab instruktsioone. (60 min)
- Looduslik kasvuhooneefekt – Infoteksti lugemine. Küsimus: Mis oleks keskmine temperatuur meie planeedil, kui puuduks atmosfäär? Mis on kasvuhoonegaasid?;
- Laevaliiklus päikeseenergia abil? Mudeli kokkupanek (vahendid on päikesepaneel, rootor, alus kinnitamiseks, veevann, juhend, küsinus) ja katsetamine. Küsimus: Kas päikeseenergial liikuvatel sõidukitel on tulevikku, on need jätkusuutlikud? Vastust tuleb põhjendada.
- Soojendamine ja kuivatamine päikeseenergia abil - temperatuuri mõõtmine meie päikesekuivatises ning valges ja mustas anumas;
- Tuuliku kohandamine ja voolutugevuse ja pinge mõõtmine Vernier anduri-ja tahvelarvutiga. Vahenditeks tuulik, tiivad, klemmiga kaablid (1 komplekt);
- Jäätmed ja toidu raiskamine, energiaprobleem?- Lühike infotekst. Küsimus: Mis tähendavad märgised ”Parim enne” ja ”Kõlblik kuni”?;
- Erinevate seadmete võimsuse võrdlus, mõõtmine vattmeetriga ja järeldus, nt. veekeetja, soojapuhur, föön, lambid erinevate pirnidega. Elektrienergiast soojusenergia tootmine?
- Mini-päikesepaneelide katsetamine, pinge ja voolutugevuse mõõtmine multimeetriga, päikesepaneelide osaline katmine, nurga muutmine; Kuidas mõjub paneelide osaline katmine tootlikusele, mis on optimaalne kaldenurk?
- Päikesepaneelisüsteemi toodangu arvutus. Pere plaanib rajada päikesepaneele. Vastavalt andmetele tekstis, arvutavad õpilased paneelide pindalat, koguvõimsust ja toodangut. Küsimus: Kas planeeritud süsteem vastab pere vajadusele? Millal toodab päikeseenergiajaam kõige rohkem energiat, millal me kodus vajame kõige rohkem elektrienergiat?
- Põlevkivi tulevik? – Lühike infotekst. Küsimus: Mis on põlevkivi eelised ja puudused energiaallikana Eestis? Millises topsis on põlevkivi?
- Kliimakooli mäng. Ülesanne: Pange need tegevused õigesse järjekorda vastavalt sellele kui palju CO2-ekvivalenti selle käigus tekib!”, õpilased valivad enda seast ühe, kes näeb õiget järjekorda. ”Teadja” annab oma rühmakaaslastele tagasisidet kui palju tegevusi on õiges kohas ja nad proovivad selle alusel saada tegevused õigesse järjekorda. Rühmad saavad valida transpordi (võrdlus auto, lennuk, rong, buss) või kodumajapidamise (võrdlus nõude pesemine käsitsi, nõudepesumasinaga, muru niitmine, dušši all käimine) teema.
6. Ülesannete kokkuvõte. Iga grupp esitab 2-3 ülesannete vastust. (15 min)
7. Veetemperatuuri mõõtmine veetopsides. Mis aine on hea isolaator? Viitame ka seoses isolatsiooniga hoonete soojustamise vajadusele ja enda riietusele. (5 min)
8. Energia viktoriin. 30 küsimust kolme vastusevariantidega kiletatud paberitel on piiratud ala peal üles riputatud. Küsimused kordavad programmis käsitletud teemasid, nt. Mis nendest ei ole taastuv loodusvara? Mis nendest on taastuvenergiaallikas? Mis nendest on kasvuhoonegaas jne? Mängitakse esialgsetes tiimides. Õpilased viskavad täringu ja otsivad vastava arvuga küsimuse, tulevad vastusega tagasi, kontrollitakse, vajadusel seletab juhendaja õiget vastust, veeretavad uuesti täringu ja liidavad arvu eelmisele arvule, nii liiguvad nad edasi. Viimane number on kõikidele 30. (15 min)
9. Lõpuring, meeskonnaülesanne (Gordoni sõlm) ja tagasiside (iga õpilane saab öelda„Mida sa said teada, mis on su jaoks uus avastus?“, „Mis tegevus pakkus kõige rohkem huvi?“) (15 min)