Jalase loodusrajal toimuval õuesõppeprogrammis matkame läbi salumetsa, niidu rappa. Igat kooslust läbides saavad 7. – 9. klassi õpilased hea ülevaate taimede evolutsioonilisest teekonnast vetiktaimest katteseemnetaimedeni. Käsitletakse kordavalt või tutvustavalt taimede arengulugu, erinevust seene ja looma riikidest, tolmlemise- ja levimise viise, fotosünteesi ja taimede olulisust.
Õuesõppeprogrammis peame oluliseks väärtustada vastutustundlikku käitumist loodusesse ja elukeskkonda, äratada huvi ja austust looduse vastu ning tunda looduses viibimisest rõõmu.
Programm on mõeldud eelkõige III kooliastmele, retke kestvus on 3,5 tundi ja orienteeruvalt 4,5 km pikk. Saame vastuvõtta korraga kuni 2 klassi. Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele, sest osa rajast on kitsal laudteel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Bioloogia:
Bioloogia uurimisvaldkond
2) võrdleb loomi, taimi, seeni;
Eluslooduse evolutsioon
3) selgitab liikide teket ja suuremate organismirühmade evolutsiooni põhisuundi;
Taimede tunnused ja eluprotsessid:
5) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust ning toob näiteid Eesti tavaliste taimede kohta;
6) analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid eri taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
Läbivad teemad on:
- keskkond ja jätkusuutlik areng – retkel teadlikustatakse raba koosluste haprust, jätkusuustiku praktilist taimeõppet, arutletakse keskkonna- ja inimarengu teemadel.
Lõimitud on loodusõpetus (metsa, niidu ja raba taimed, Maa arengulugu ning evolutsiooni mõiste), matemaatika (arvmõõtkava teisendamine võrdlusmõõtkavaks), eesti keel (võrdlemise, seoste loomise ja järelduste tegemise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud argumentide toel)
Seos jätkusuutliku arengu põhimõtetega:
Keskkond – praktilise ja sisulise õppe kaudu toetatakse eluslooduse toimimise mõistmist ning tugevdatakse seotustunnet loodusega.
Majandus – arendatakse oskust kasutada loodusressursse mõistlikult ja teadlikult.
Sotsiaalne ja kultuuriline – programmis on keskne koht koostööl, suhtlemisel ja vastastikusel arvestamisel.
Õpitulemused:
Teadmised
Õpilane seletab ja toob näiteid:
- taimede evolutsioonilisest muutumistest Maal läbi taimede ehitusliku arengu,
- taimede tolmlemise- ja levimiviisidest.
Oskused
Õpilane võrdleb:
- seene, taime ja looma tunnuseid,
- taimerühmade ehitust ja paljunemise viise,
- õpilane kogeb ja kasutab metsa-, niidu- ja rabakooslus õppeks.
Hoiakud
- Õpilane väärtustab taimede mitmekesisust.
Õpilane seletab ja toob näiteid:
- taimede evolutsioonilisest muutumistest Maal läbi taimede ehitusliku arengu,
- taimede tolmlemise- ja levimiviisidest.
Oskused
Õpilane võrdleb:
- seene, taime ja looma tunnuseid,
- taimerühmade ehitust ja paljunemise viise,
- õpilane kogeb ja kasutab metsa-, niidu- ja rabakooslus õppeks.
Hoiakud
- Õpilane väärtustab taimede mitmekesisust.
Üldpädevused:
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- Arutelud: varasemate teadmiste meenutamine; kaardiõppe põhitõed; seened, taimed ja looma riigid; sammal ja mis on samblik; putuktolmlemine vs tuultolmlemine.
- rühmatöö/paaristöö: “Loomad, taimed, seened” iseloomulike märksõnade rühmitamine, sammalde/samblike loendamine ja määramine, väitlus teemal putuktolmeline ja tuultolmlemine.
- vaatlus: õie ehitus, vilja ehitus, samblike loendus tüvel.
- aktiivõppemäng: “Leia taim”, “Sõnajalgtaimed”
Kasutatavad vahendid: seente, loomade ja taimede tunnuste lamineeritud kaardid, köied Venni diagrammi tegemiseks, luubid, sammalde pildid määramiseks, sõnajalgtaimede väited lamineeritud kujul, valged linad taimede õppe mänguks, õie ehituse pildid.
Juhis õpetajale:
Palume õpetajal:
- tutvustada õpilastele õppeprogrammi temaatikat, toimumiskohta, kestust ja kaasa võetavaid esemeid;
- paluda igal õpilasel kaasa võtta oma seljakotis:
- võileib,
- energiarikas näks (nt pähklid, kuivatatud puuviljad),
- jook (vesi või soe tee – sõltuvalt aastaajast ja ilmast);
- edastada õpilastele hiljemalt kaks päeva enne programmi infot ilmaolude ja soovitusliku riietuse kohta. Soovitame kihilist riietust, vajadusel müts ja kindad, vihmase ilma korral vihmakeep ning jalga matkasaapad või niiske ilma korral kummikud;
- matka ajal liikuda grupi lõpus, et toetada grupi koos püsimist;
- vajadusel toetada juhendajat aktiivõppemeetodite kasutamisel – näiteks grupitöödes osalemisel või eelnevalt kokkulepitud reeglite meeldetuletamisel.
Pärast programmi soovitame klassis kokkuvõtva arutelu, kus õpilased joonistavad või sõnastavad õpitut, et kinnistada teadmisi.
Infovahetus toimub e-kirja teel vähemalt nädal enne programmi, et täpsustada õpilaste eripärasid, ilmastikuolusid ja kohtumispaik. Õpetajale jagatakse retkejuhi kontaktid, et vahetus küsimused otse retkejuhile esitada.
Tagasiside kogutakse pärast programmi e-küsitluse vormis, mille link saadetakse õpetajale 1–3 päeva jooksul pärast osalemist. Tagasisidet kasutatakse programmi arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks.
Lisainfo:
Kevadel võib metsas olla palju sääski. Vesisel perioodil võib matkarada olla osaliselt porine ja märg. Üldjuhul kulgeb matk mööda pinnas- ja laudteid.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3 tundi
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
300€
Lisainfo:
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele, sest osa rajast on kitsal laudteel.
Korraga saame vastu võtta kuni 2 klassi.
Jalase loodusrada- õpperada kulgeb läbi salumetsa, niidu ja raba, sisaldades pinnaseteed ja kitsast laudteed. Raja pikkus umbes 4 km. Kohale sõitmise juhendid: https://maps.app.goo.gl/xN2pXQU6Fnbrkyzi6
Läbiviimise koht:
Jalase loodusrada, Raplamaa
Läbiviimise asukoht:
59.4182144, 24.7660544
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@loodusmaa.ee
56632272
56632272
Programmi läbiviija:
Kadri Männisalu- Tartu Ülikool loodusteaduste magister, Noored Kooli liidriprogramm, omab õpetaja kutset tase7 - loodusainete õpetaja, International Supervision and Coaching instituut- superviisor.
Evelin Laanest- Õppinud Luua Metsanduskoolis loodusretke juhiks, lõpetanud Tallinna Ülikooli bioloogia erialal ja täiendanud õuesõppe ja pedagoogika vallas.
Krista Kutsar- Kõrgharidus - diplomiõpe Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialal.
Lisaks kutseharidus:
Loodusturism - Haapsalu Kutseharidus keskus
Retkejuht - Luua Metsanduskool
Keskkonnakaitse - Räpina Aianduskool
Loodusgiidi 5. tase - Haapsalu Kutsehariduskeskus
Helena Pruul- Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisejuhi kõrgharidus, 2017-2020 Gaia Akadeemia. Läbinud Gaia akadeemia koolituste sarja Tervikliku eluviisi alused, läbinud koolituse Süsteemne mõtlemine.
2023 - 2025 Luua Metsanduskool, Matkajuhi eriala
Helen Kari- Tartu Ülikool BA ajalugu (2007), Luua metsanduskool matkajuhi eriala (2018), EKR4 veematkajuhi kutsestandard (2022), Tartu Ülikool MA kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu (2022)
Aire Talioja- Haapsalu Kutsehariduskeskuse Loodusgiidi eriala, kutsestandard tase 5.
Kätlin Veidik- Kuressaare ametikooli Loodusgiidi eriala. Loodusgiid kutsestandard 5 tase.
Alushariduse pedagoogika kolmanda kursuse tudeng
Keel:
Eesti keel
Viited:
MTÜ Loodusmaa koduleht
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (10 min)
Programmi eesmärkide, töökorralduse ja ajakava tutvustamine. Lepitakse kokku, kuidas igaüks saab panustada hea ja ohutu koostöö toimumisele. Enne retke algust lepitakse kokku ka ohutusreeglid – grupis püsimine, laudteel liiklemine, taimestiku mitte kahjustamine ehk jätkusuutlik looduse tarbimine tihedalt külastatavatel aladel.
-arutelu: kaardi juures korratakse üle kaardiõppe põhitõed. Läbitakse mõisted kaardilegend, samakõrgusjooned, arvmõõtkava, joonmõõtkava.
Peamised tegevused (210 min) - iga tegevuse vahel toimub ka kogemine, jooksvad vestlused ja liikumine järgmisesse punkti.
-Rühmatöö “Loomad, taimed, seened” (15 min)
3 suuremas rühmas loetakse tekste ja saadakse oma valdkonna “eksperdiks”. Uutes gruppides jagatakse teadmisi ja jaotatakse koos lamineeritud märksõnad kolme ringi: loomad, taimed, seened. Gruppidevaheline kontroll.
- rühmatöö: Samblikud ja samblad (20 min)
Tegevus 1: Luubiga samblike uurimine ja erinevate liikide loendamine oma vaatlusalal. Arutelu, mis on sammal ja mis on samblik. Tutvumine vetikatega.
Tegevus 2: Sammalde määramine taimeruudus või paaristöö - 3 erineva samblataime otsimine, jätkusuutliku praktika ning loodushoiu arutelu (valivad grupiga vaid 1-2 taime liigi kohta) ja klassiga koos sarnaste sambla taimede rühmitamine, piltide järgi määramine ja näituse tegemine. Arutelu: sammalde ehitus, kohastumused, erinevus vetiktaimedest ja olulisus looduses.
- aktiivõppemäng: “Sõnajalgtaimed” (15–20 min)
Igale õpilasele jagatakse õige või vale väide, millele ennem vastamist peab liikuma ettenähtud kohta. Arutelu: Osjade, koldade ja sõnajalgade üldise ehituse erinevus sammaltaimedest, kohastumused, olulisus looduses. Kivisöe, nafta, põlevkivi kui loodussressursid mida teadlikult tarbida.
Piknik rabajärve ääres (paus 15 min)
- analüüs: “Paljasseemnetaimed” (20 min)
Retkejuht räägib teadlikult valesti, õpilased peavad pärast kuulamist sõnastama, mida retkejuht valesti ütles. Arutelu: paljasseemnetaimede tunnused, ehitus, kohastumused, erinevus sõnajalgtaimedest ja katteseemnetaimedest. Eesti okaspuude nimetamine ja leidmine loodusest.
- vaatlus: luubiga õistaimede vaatlemine (10 min), õie osade määramine.
- arutelu ja vaatlus: putuktolmlemine vs tuultolmlemine (5 min).
- väitlus teemal putuktolmlemine vs tuultolmlemine (10 min). Etteantud tekstide najal paaris või rühmiti väitlus, milline strateegia on levimiseks parim.
- Aktiivõppemäng: “Leia taim” (15 min). Õpilased saavad korrata üldtuntud segametsa taimi võistluslikus mängus.
Kokkuvõte
- lõpuring. Iga õpilane ütleb ringis ühe märksõna kuni paar lauset, mida täna õppis, kordas või avastas. (~10 min)