1. Sissejuhatus ja eelnevalt kokkulepitud reeglite üle kordamine (5  min): 

   Toimub retke alguses parkimisplatsil Paunküla MKA matkaraja alguspunktis. Jagatakse välja Paunküla matkaraja kaardid (2 peale üks kaart) ja vaadatakse ühiselt üle raja kulgemine ja sellele jäävad maastiku objektid. Kaardid jäävad programmi ajaks õpilaste kätte kui vajalikud abivahendid. 

2. Taimede õpe matkarajal: 

   Viljaka mullaga liigirikastele laanemetsadele iseloomulike taimeliikide õpe lõigul parklast kuni RMK lõkkeplatsini. Igale õpilasele on eelnevalt jagatud tööleht taimerühmade loeteludega, kuhu saab tähtsamate tunnuste kohta märkmeid teha, mis omakorda aitab süsteemsemalt taimi meelde jätta. Eri kasvukohatüüpides tehakse kokku 2 õppepeatust. Tuletatakse meelde 6. klassis käsitletud metsatüübi mõistet. Mülemas peatuses tutvustab juhendaja paari taimeliiki, tuues välja välisehituse iseloomulikke tunnuseid, kohastumisi elukeskkonnaga ja mürgisust inimesele. Seejärel jagatakse õpilastele paaristööks taimekaartide komplektid, millede alusel õpilased otsivad ja määravad ise võimalikult palju taimeliike. Alternatiivina määravad õpilased taimeliike enda mobiiltelefonis oleva digimääraja äpi (n Flora incognita) abil, sellisel juhul tuleb varasemalt juba klassi õpetajaga kokku leppida ja teha vastavad ettevalmistused.  Õpilased teevad jooksvalt töölehele märkmeid leitud liikide nimetuste, tunnuste, kohastumuste jms kohta. Taimede määramisel suunab juhendaja õpilasi kasutama ka kompimis- ja haistmismeelt. Näiteid õpitavate taimeliikide kohta: sammaldest lehviksammal, metsakäharik jt, rohttaimedest kopsurohi, metstulikas, metsosi jt, põõsastest kuslapuu, mage sõstar, paakspuu jt, puudest haab, hall lepp jt (35 min).

   Järgneb palumetsa matkaraja lõik, mis edasi läheb üle rabametsaks ja rabaks. Õppepeatustes võrreldakse, kuidas taimekooslused muutuvad, õpitakse tundma sealseid taimeliike. Õpilased saavad palumetsas paaristööna iseseisva ülesande leida ja määrata vähemalt 3 taimeliiki igast rindest (taimekaartide või äpiga). Seejärel esitlevad paarid tulemusi ühises ringis ja toimub arutelu, kuidas leitud taimed on kohastunud antud kasvukohaga (25 min).

   Ronitakse järskude nõlvadega Paunküla mägedele ja õpilastele tutvustatakse ürglooduse objektina kaitse alla võetud Paunküla vallseljakut ehk oosi ning sellel kasvavat vana loodusmetsa. Paunküla oosidel kasvavas haruldases sinilille-pärna laanemetsas saavad õpilased taimeruudu ülesande grupitööna (3 õp/grupis), mille eesmärgiks on retkel õpitud taimeliikide kinnistamine. Abiks on varasemalt täidetud märkmetega tööleht. Grupid esitlevad tulemusi - taimeruudus ära tuntud taimeliigid, nende iseloomulikud tunnused ja kohastumused elukeskkonnaga. Juhendaja suunavate küsimuste ja ühise arutelu käigus räägitakse lahti, mis on vana loodusmets ja vääriselupaik ning nende olulisus elurikkuse säilitamisel (30 min).

   Retke käigus jutustab juhendaja õpilastele paar pärandlugu, kuidas inimene on Paunküla MKA mitmekesise maastikuga olnud minevikus seotud ja seda mõjutanud.

    3. Piknik RMK lõkkeplatsil Suur Kaksjärve juures (15 min).

    4. Kokkuvõte ja tagaside õppeprogrammis omandatu kohta: arutletakse, milliseid erinevaid  kooslusi retkel läbiti ja milliseid taimeliike õpiti. Taimede mälumäng ja  parklasse tagasi minek (30 min).

    Ajaliselt kulub matkaraja läbimiseks kokku 65 minutit, õppetegevuseks on kavandatud 70 minutit ja piknikuks 15 minutit.