Eesti Vabaõhumuuseumi Kolga talu aida-lauda raidas on kodu leidnud muuseumi koduloomad ning kaks toredat tegelast – karjapoiss Ants ja linnatüdruk Liina. Antsu ja Liina abil uurime, kuidas vanasti loomade eest hoolitseti ja milliseid oskusi see talulapselt nõudis. Saame teada, mida ja millistest loomadest saab ning võrdleme tänapäeva tarbimisharjumusi vana aja talupidamisega. Arutleme, miks peab ka tänapäeval säästlikult toimetama, kuigi esmapilgul tundub, et kõike on lihtsalt ja lõputult saada. Koos Antsu ja Liinaga õpivad lapsed väärtustama loodussäästlikku mõtteviisi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Haridusprogrammi läbimine toetab õpilasi mitmete pädevuste ja oskuste arendamisel. Pärast programmi läbimist õpilane:
käitub loodust hoidvalt;
mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi;
tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist;
teeb ettepanekuid lähiümbruse keskkonnahoiuks ning osaleb sellesuunalistes tegevustes.
väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut, käitub turvaliselt ning järgib tervislikke eluviise.
Õpitulemused:
Programmi käigus saab õpilastele selgeks:
- miks tuleb loodust ja keskkonda hoida;
- kuidas vanasti eesti talurahvas keskkonda hoidis (prügi tekke vältimine, materjalide lõpuni ära kasutamine, tarbeesemete parandamine);
- mida saame meie vanal ajal elanud inimestelt õppida keskkonnahoiu teemadel;
- kuidas on koduloomade roll ajas muutunud; milline on tänapäeval muuseumis elavate taluloomade elu ja kuidas nende eest hoolitsetakse.
- miks tuleb loodust ja keskkonda hoida;
- kuidas vanasti eesti talurahvas keskkonda hoidis (prügi tekke vältimine, materjalide lõpuni ära kasutamine, tarbeesemete parandamine);
- mida saame meie vanal ajal elanud inimestelt õppida keskkonnahoiu teemadel;
- kuidas on koduloomade roll ajas muutunud; milline on tänapäeval muuseumis elavate taluloomade elu ja kuidas nende eest hoolitsetakse.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Dialoog ja varasemate teadmiste aktiveerimine, tunni läbiviija juhendamisel mängulise näitusega tutvumine. Kaardimäng, mille abil saab iga õpilane suunavad küsimused näitusega tutvumiseks.
Näitusel “Iga väike samm loeb” on väga palju mängulisi ja aktiivõppel põhinevaid lahendusi, kus õpilased saavad ülesandeid iseseisvalt lahendades tunniga seotud teemadel uusi teadmisi omandada. Näiteks saavad lapsed jäätmete teemas meenutada ja lüüa arvelaual kokku, kui palju erinevat liiki prügi neil päevas tekib. Seejärel saavad prügi sorteerimise mängus sorteerimist harjutada. Selles mängus on mängijatel kast erinevate prügiklotsidega, millel on peal pilt eri liiki jäätmega. Lapse ülesanne on mõelda, millisesse prügikasti antud jääde käib ning see sinna panna. Kõik klotsid on eri kujuga ja sisse mahub ainult õige kujuga klots ehk õpilased saavad kohe tagasisidet, kas nende pakkumine oli õige ja vajadusel õige kast üles leida. Asjade parandamise osas on eksponeeritud palju vanu paigatud esemeid, mida õpilased saavad esmalt uurida ning seejärel nõelumismänguga näpuosavust proovida. Selles mängus saavad õpilased aukudega plaadil nööriga läbi aukude nõelumist harjutada. Näituse igas teemablokis ("Mida loomad meile annavad?", "Loomade vanad ja uued ametid", "Vanast uus!", "Hoia toitu!") on mitmeid analoogseid käed-külge lahendusi.
Antud programmi puhul on väga oluline õpilaste iseseisev näituse avastamine ehk kõik ei pruugi tunni jooksul samade eksponaatidega tegeleda, vaid saavad ise oma huvi ja tegevuskaarti järgi teemasid ja eksponaate valida.
Pärast kaardimängu läbimist näitusel toimub lauda külastus ning hooajaliste taimede korjamine talu perenaise suulise juhise järgi.
Vahendid: küsimustega mängukaardid, seemnepaberi sedelid, näituse “Iga väike samm loeb” eksponaadid.
Juhis õpetajale:
Enne muuseumitunnis osalemist võiks klassiga meenutada, mida teatakse keskkonnahoiust ja selle olulisusest. Võiks ka arutada, kas ja mida saame selles osas õppida inimestelt, kes on enne meid elanud.
Õppeprogrammi ajal on õpetaja roll toetada tunni läbiviijat õpilaste käitumise juhtimisel ja täiendada tunni läbiviijat juhul, kui mõne parasjagu käsitletava teema puhul on tuua paralleele varem õpituga, mis aitaks õpilastel uusi teadmisi paremini kinnistada.
Selga tuleb panna mugav ja ilmastikule vastav riietus. Haridusprogramm toimub osaliselt siseruumides ja osaliselt õues ning laudas. Sööki ei ole vaja kaasa võtta välja arvatud juhul kui on plaanis enne või pärast haridusprogrammi pidada muuseumis selleks ettenähtud kohas pikniku. Kui õpilastel on toit kaasas, tuleks neile meenutada, et haridusprogrammi ajal ei sööda.
Tagasisidet haridusprogrammi kohta küsime pärast programmi meili teel.
Sihtrühm:
1-3 klass I kooliaste
Kestus:
90 min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
6€
Lisainfo:
Programmi hind on 6€ õpilase kohta. Iga 10 kooliõpilasega saab kaasa tulla 1 täiskasvanud saatja tasuta. Kui kaasa tulemas on rohkem saatjaid, tuleb neile osta täiskasvanu programmipilet 9€ eest.
Läbiviimise koht:
Eesti Vabaõhumuuseumi Kolga talu
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
kuiekool@evm.ee
654 9126; +372 5341 9788
654 9126; +372 5341 9788
Programmi läbiviija:
Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumipedagoogid (https://evm.ee/meist/tootajad/maaarhitektuuri-ja-kultuuriparandi-valdkond)
Keel:
Eesti keel
Viited:
Talulapse maailm: Külla Kolga tallu! NB! Antud lingil on toodud sihtgrupiks ka lasteaed, aga käesoleval lehel olev programmikirjeldus on vaid I kooliastme õpilastele. Lasteaialastele teeme antud programmi läbi lihtsustatud kujul.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus (15 min)
Grupp koguneb Kolga talu juures. Tunni läbiviija tutvustab ennast ja lühidalt Eesti Vabaõhumuuseumi. Grupiga tutvumiseks ütleb iga laps enda nime ja ühe asja, mida tema looduse hoidmiseks teeb. Seejärel tuletame lastega meelde, kuidas tuleb käituda muuseumitunnis ja muuseumis, et kõigil oleks hea õppida ja muuseumit külastada. Erilist tähelepanu pöörame sellele, et me läheme külla ka muuseumi taluloomadele ja tuletame meelde, kuidas tuleb käituda, et ka loomad end omas kodus hästi tunneks. Tunni läbiviija kirjeldab, et algavas programmis räägime (1) miks tuleb loodust ja keskkonda hoida, (2) kuidas vanasti inimesed loodust hoidsid, (3) mida saame meie vanal ajal elanud inimestelt õppida ja mida nemad jälle meilt õppida saaksid. Iga nimetatud teema juures saavad lapsed oma varasemate teadmiste aktiveerimiseks pakkuda, kuidas neile küsimustele vastata.
- Tegevuste käik (65 min)
2.1 Tutvumine Kolga talu näitusega “Iga väike samm loeb” (15 min)
Sissejuhatuse järel suundutakse Kolga talu näitusele “Iga väike samm loeb”. Näitusel on olulisteks tegelasteks vanaaja talupoiss Ants ja tänapäeva linnatüdruk Liina, kelle kaudu näitusel olevaid teemasid lastele sobival viisil tutvustatakse. Tunni läbiviija tutvustab lastele näitusel käsitletavaid teemasid – mida taluloomad inimestele on läbi aegade andnud ja kuidas inimene nende eest on hoolitsenud. Milline on olnud vana aja talupidamine võrreldes tänapäevaste tarbimisharjumustega. Milline nägi välja taaskasutus vanas taluperes ja kuidas erineb vana aja ja tänapäeva lapse toiduvalik aasta lõikes. Kuidas toituda tervislikult ja säästlikult ning kuidas piirata tarbimist ja prügi tootmist. Kõik need teemad on näitusel “Iga väike samm loeb” edasi antud mänguliste ja interaktiivsete lahenduste abil, mis sobivad hästi I kooliastme õpilastele individuaalseks tegevuseks. Seetõttu tutvutakse programmi selles osas näitusega üldiselt, et järgmises osas oleks õpilastel võimalus näitusel olevate lahendustega iseseisvalt tegutseda.
2.2 Kaardimäng ekspositisoonis (35 min)
Iga õpilane tõmbab endale loosiga ühe tegevuskaardi. Kaardil on kaks küsimust - ühele küsimusele leiab vastuse näituselt ja teisele vastamiseks tuleb rakendada oma varasemaid teadmisi ja kujutlusvõimet. (Näiteks on ühel kaardil küsimused: OTSI: Milliseid vanu parandatud asju leiad? MÕTLE: Miks peaksid inimesed oma katki läinud riideid parandama?) Igal kaardil on erinevad küsimused. Kui kaardid on grupi vahel jagatud, saavad lapsed aega, et näituselt oma küsimusele vastus leida ning ka avatud küsimusele oma vastus välja mõelda. Tunni läbiviija abistab õpilasi küsimustele vastuste leidmisel ning kui vastused leitud, aga aega on veel ülesande lõpuni jäänud, julgustab lapsi ka oma huvidest lähtuvalt näitusel olevaid eksponaate uurima ja nendega mängima. Kui õpilastele antud aeg on läbi, kogutakse kõik kaardid kokku ning asetatakse lauale nii, et küsimused on õpilastele varjatud. Seejärel keeratakse juhuslikus järjekorras kaarte ümber ning kes tunneb oma kaardi küsimused ära, peab neile oma vastused andma. Kui keegi klassikaaslastest soovib midagi täiendada või arutleda, siis antakse ka selleks võimalus. Iga ära vastatud kaardi eest saab klass ühe seemnepaberi sedeli, mille saab endaga kaasa ning ühiselt hiljem klassis kasvama panna.
2.3 Lauda külastus ja muuseumi taluloomadega tutvumine (15 min)
Tunni läbiviija juhtimisel liigutakse Kolga talu lauta. Tunni läbiviija ja Kolga talu perenaisega tutvutakse laudaga – kes siin elavad ja kuidas tuleb nende loomade eest hoolitseda. Vastavalt hooajale ja ilmale tutvutakse laudas elavate loomade eripäradega. Võimalusel annab perenaine ka õpilastele ülesande, mis on loomade heaoluga seotud - näiteks palub neil korjata lauda kõrvalt tammetõrusid või võilillelehti. Perenaine selgitab, kelle toitmiseks neid kasutatakse. Ülesanne toetab lihtsamate taimede tundmist ja annab võimaluse õpilastele muuseumiloomade eest hoolitseda ja nendega kontakti astuda viisil, mis ei ole loomadele koormav.
- Kokkuvõte (10 min)
Tunni läbiviija eestvõttel saavad õpilased välja tuua ühe uue asja, mida nad programmi käigus teada said. Meenutamiseks toob tunni läbiviija välja taas kolm küsimust, millega programmi alguses tegeleti: (1) miks tuleb loodust ja keskkonda hoida, (2) kuidas vanasti inimesed loodust hoidsid, (3) mida saame meie vanal ajal elanud inimestelt õppida ja mida nemad jälle meilt õppida saaksid. Et kõik saaksid võimaluse rääkida, on esialgu kõigil paaris aega meenutada, mida täna uut õpiti. Seejärel palub tunni läbiviija suures ringis jagada paari kaupa õpilastel mõtteid.