Õppeprogramm tutvustab gümnaasiumiõpilastele tekstiilitootmise mõju kliimale, keskkonnale ja inimtervisele. Programmis osaletakse aruteludes, Kliimakooli kaardimängus, uuritakse tekstiilkiude ja rõivaste materjalikoostist ning tehakse praktilisi katseid, et mõista materjalide omadusi, keemilise töötluse mõju ja teadliku tarbimise olulisust. Õpilased seostavad õpitut keemia, bioloogia ja geograafiaga ning sõnastavad, kuidas teha kestlikumaid valikuid igapäevaelus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õppeprogramm toetab gümnaasiumi riikliku õppekava läbivaid teemasid „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“. Programm aitab õpilasel mõista inimtegevuse mõju keskkonnale, kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi ning teadliku tarbimise seost loodusvarade kasutuse, jäätmetekke ja terviseriskidega.
Bioloogia, IV kursus „Inimene ja keskkond“
Õpilane analüüsib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale ja liikide säilimisele, mõistab elurikkuse kaitse olulisust ning väärtustab kestlikku arengut ja isiklikku vastutust keskkonnahoius.
Geograafia, II kursus „Maa kui süsteem“
Õpilane seostab kliimamuutusi atmosfääri koostise, kasvuhoonegaaside ja inimtegevusega ning arutleb kliimamuutuste tagajärgede ja leevendamisvõimaluste üle.
Keemia, I kursus „Keemia alused“
Õpilane eristab kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi ning füüsikalisi ja keemilisi uurimismeetodeid. Programmi praktilised tegevused aitavad mõista materjalide omadusi ja tekstiilide töötlemisega seotud keemilisi protsesse.
Ainetevaheline lõiming toimub keemia, bioloogia ja geograafia teemade ühendamise kaudu, sidudes loodusteaduslikud teadmised igapäevaste tarbimisvalikute, tervise ja keskkonnamõjudega.
Õpitulemused:
Orienteerub igapäevaste tegevuste süsinikdioksiidi heitme suurustes;
mõistab, kuidas tekstiili tootmiseks kuluvad ressursid on seoses kliimamuutustega, loodusvarade ebamõistliku kasutamisega ja inimese tervisega;
toob näiteid, miks tekstiilidele lisatakse erinevaid viimistlusomadusi parandavaid preparaate;
oskab nimetada terviseriske, mis võivad tekkida kokkupuutel töödeldud tekstiilidega;
mõtestab materjalide taaskasutust, tekstiilijäätmete vähendamist ning teadliku tarbimise põhimõtteid;
seostab õppeprogrammi keemias, bioloogias ja geograafias õpituga.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
aktiivõpe, arutelu, Kliimakooli kaardimäng, rühmatöö, maailmakohviku meetod, vaatlused, info otsimine, praktilised katsed, esitlused, refleksioon.
Vahendid:
lamineeritud korduvkasutatavad õppematerjalid, Kliimakooli kaardid, mikroskoobifotod tekstiilkiududest, näidismaterjalid, annetatud rõivad ja kangad, rõivaetikettide uurimise ankeedid, taaskasutatud paber või trükikoja paberi jäägid, kirjutusvahendid, Jaapani paber, praktilise harjutuse katsekomplekt, Väärinduskeskuse loovruum.
Töökorraldus:
tegevused toimuvad vaheldumisi kogu grupiga, paarides ja väikestes rühmades. Soovituslik rühma suurus praktilistes tegevustes on 2–5 õpilast. Kogu programm sobib ühele klassile; suuremate gruppide puhul kohandatakse tegevused või jagatakse grupp osadeks.
Juhis õpetajale:
Enne programmi palume õpetajal teha õpilastele lühike sissejuhatus kliimamuutuste ja teadliku tarbimise teemasse ning tutvustada neile programmi eesmärki. Õpilastel palume enne tulekut mõelda vähemalt ühe küsimuse peale, mis neid tekstiilitootmise, kliimamõju, materjalide või terviseriskide juures huvitab.
Programmi ajal on saatva õpetaja roll toetada rühma töörahu, osaleda vajadusel grupiarutelude suunamises ning aidata kaasa kokkulepitud ohutusreeglite järgimisele. Praktilised katsed toimuvad juhendaja juhendamisel kontrollitud tingimustes.
Õpilastele sobib tavapärane mugav siseriietus, mis lubab liikuda ja osaleda praktilistes tegevustes. Kaasa ei ole vaja erivarustust. Soovi korral võib kaasa võtta veepudeli. Kergesti purunevaid või tähelepanu hajutavaid esemeid ei ole vaja kaasa võtta.
Pärast programmi on õpetajal võimalus anda tagasisidet programmi sisu, juhendamise ja korralduse kohta kokkulepitud viisil.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Programm toimub sisetingimustes Väärinduskeskuse loovruumis. Enne ja/või pärast õppeprogrammi on võimalik külastada Väärinduskeskuse tasuta ringluspoodi. Praktilised katsed viiakse läbi juhendaja juhendamisel ning kogu vajalik varustus on kohapeal olemas.
Programm sobib gümnaasiumiõpilastele ning on kohandatav vastavalt grupi suurusele. Kui grupis on üle 32 õpilase või on osalejatel erivajadused, palume sellest eelnevalt teada anda, et saaksime hinnata ruumi, töökorralduse ja toe võimalusi. Vajadusel on võimalik suurem grupp jagada väiksemateks rühmadeks.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.119916, 24.30811
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5873 5722
Programmi läbiviija:
Eleri Paatsi - Kunstide magister, EKA, 2025. Vabakutseline konservaator, muinsuskaitsja ja museoloog. Laste- ja noortelaagrite kasvataja ja mitteformaalsete õppeprogrammide looja.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus teemasse (10 min)
Juhendaja tutvustus ja grupi teemakohaste küsimuste (kaks kuni kolm grupi peale) välja selgitamine. Õppeprogrammi lühitutvustus teemade kaupa: kliimamuutused, tekstiili füüsikalised ja keemilised omadused ning materjalide väärindamine läbi ringlussevõtu. Kõikide teemade kohta uurib juhendaja õpilaste eelteadmisi häälestades neid teemadesse süvitsi minema. Mõistete kliimamuutus, kasvuhoonegaasid, CO2, keskkonnareostus ja terviserisk tutvustus.
Kliimakooli kaardimäng (20 min)
Juhendaja selgitab lihtsa joonisega kasvuhooneefekti olemust ja räägib juurde kasvuhoonegaaside mõjust kliimasoojenemisele. Kui põhiprintsiibid on üle korratud, jagab
juhendaja igale õpilasele ühe A4 suuruses mängukaardi, kus on kirjas üks igapäevane tegevus nagu rongisõit Tallinnast Tartusse või 5 puuvillase T-särgi tootmine. Õpilased peavad arvesse võtma tegevuse tagajärjel tekkiva süsinikdioksiidi kogust ja joonduma vastavalt pakutava heitkoguste alusel väiksemast suuremani.* Kui õpilased on oma koha leidnud, kommenteerivad paart noort enda positsiooni rivis, millele järgneb tegelike heitkoguste väärtuste avaldamine kaardi tagaküljel. Vajadusel korrigeeritakse enda positsiooni ning juhendaja seletab lahti heitme arvutuskäigu. Harjutus lõpeb ühise aruteluga, mis oleks igaühe enda panus süsinikujalajälje vähendamiseks.
*Suurema kui 15 liikmelise õpilasgrupi puhul jaguneb grupp kaheks ja moodustub kaks heitkoguse joont, mida saab omavahel võrrelda.
Sissevaade materjali – tekstiilkiud (20 min)
Uuritakse ühiselt, kuidas erinevate tekstiilide materjali koostis mõjutab nende ümbertöötlemist. Teema selgitamiseks näitab juhendaja enamlevinud tekstiilmaterjalist kiudude mikroskoobi ülesvõtteid ja palub õpilastel pakkuda, millise materjaliga on tegu. Samal ajal selgitab ta iga materjali omadusi nende ringlussevõttu silmas pidades. Vaatluse all on nii looduslikud kui tööstuslikult toodetud materjalid. Olles välja selgitanud kiu välimuse mikromaailmas aitab õpilaste vahel ringi käiv toneeritud Jaapani paber õpilastel visualiseerida kiudude olemust makromaailmas.
Väärinduskeskuse tasuta asjade poest on toodud mõned rõivad, mis kahe või kolme grupi vahel ära jaotatakse. Õpilased saavad grupis täitmiseks lühikese ankeedi. Ankeet suunab noori uurima riietel leiduvaid embleeme materjali koostisega.
Kirjalikule osale järgneb arutelude suures grupis, mille käigus saavad vastused küsimused:
- Mida tähendavad materjalid nagu elastaan, polüester, puuvill riietuseseme koostises?
- Miks on paberikiude ümbertöötlemine laialt levinud, aga komposiitmaterjalidest tekstiilide ümbertöötlemine mitte?
- Kuidas väärindada kasutuseta tekstiili?
Tekstiilmaterjali keemilise koostise mõju inimtervisele (30 min)
Juhendaja alustab küsimustega. Kas kellelgi on allergiaid? Mis allergiaid põhjustavad? Pärast vastuste analüüsi juhendaja selgitab, et väliskeskkonna kahjulikud mõjud mõjutavad lisaks meie endi tervisele ka loodust (teatud maailma piirkondades tööstuste ebaeetiline jäätmekäitlus) ja seeläbi ka järeltulevaid generatsioone (geenimuutused). Juhendaja toob näiteid liikidest, kelle arvukus on keemiareostuste tagajärjel vähenenud või kriitilises seisus.
Järgnev harjutus viiakse läbi maailmakohviku formaadis. Grupp jagatakse kaheks ning iga laudkond saab ühe küsimuse mille alusel arutelu pidada ja märkmeid aruteluks teha. Esimestel minutitel on neil võimalus grupisiseselt ja soovi korral internetiallikatel põhinevalt infot otsida. Kui ⅓ etteantud ajast on kulunud serveeritakse kummalegi laudkonnale nö menüü, mis sisaldab praktilist lihtsustatud keemilist või füüsikalist katsetuse juhendit ja vajalikke tarvikuid.
- Miks on nii, et mõni materjal süttib koheselt ja teine ei soovi üldse leeki üles võtta? Milliseid järeldusi saab teha praktiliste katsetuste ja vaatluse järel?
- Milliste ainetega tekstiile töödeldaks, et need saavutaksid soovitud materjali omadused? Milliseid järeldusi saab teha praktiliste katsetuste ja vaatluse järel?
Grupi liikmed teevad enda viimasest teemast ettekande, kajastades nii arutelu poolt kui katsete kokkuvõtet. Ühtlasi peavad õpilased määrama, kas tegemist oli kvalitatiivse või kvantitatiivse analüüsiga ning, kas kasutati füüsikalisi või keemilisi uurimismeetodeid.
*Juhendaja selgitab, et katseid saab läbi viia vaid kontrollitud tingimustes ja kodus neid ilma vanemate nõusolekuta järgi teha on keelatud!
Kokkuvõte ja refleksioon (10 min)
Programmi alguses tekkinud küsimustele vastamine/ vastuste kordamine juhendaja poolt. Refleksiooni jaoks mõtleb iga õpilane ühe uue teadmise peale, mida ta programmist omandas ja formuleerib sellest küsimuse, mille kirjutab paberile. Nt. Mis materjalist koosneb sinu särk? Kuidas seda särki taaskasutada saab? Küsimusega õpilane hakkab ruumis endale partnerit otsima, mõlemad küsivad enda paberil olnud küsimuse. Kui mõlemal on vastused saadud, vahetavad nad paberid ja asuvad uut partnerit otsima, et tegevust korrata. Programm lõpeb ühise arutelu ringiga, kus igaüks nimetab ühe uue teadmise/ käitumismustri, mida ta üritab enda igapäevaelus rakendada, et kliimamuutuste mõju vähendada.