Programmi jooksul püütakse metsatiigist selgrootuid loomi, leitud liigid määratakse, võrreldakse neid omavahel, mõõdetakse ning lõpuks joonistatakse meeldivaim putukas endale mälestuseks töölehele.
Vee-elustiku uurimiseks kasutatakse kahvasid, luupe ja teisi vahendeid. Iseloomustatakse vett kui elukeskkonda, toitumissuhteid tiigis ning arutletakse, kuidas veekeskkond mõjutab organisme, kes seal elavad. Programm õpetab määramisoskust ja koostööd ning näitab liigilise mitmekesisuse tähtsust ökosüsteemis.
Õppeprogrammi käigus luuakse õpilaste ja looduse vahel vahetu looduskontakt (vee-elustikuga tutvumine ja määramine) ja anda neile positiivne elamust loodusest.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programm toetab järgmiste riikliku õppekava õpitulemuste saavutamist I kooliastmes:
Loodusõpetus: 9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga; 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid; 19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust; 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, liikumisõpetus (liikumine looduses), eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng - kuidas liigid on omavahel ja keskkonnaga seotud. Õppekäik looduses toetab austavat ja hoolivat suhtumist elusloodusesse. Õpilane mõistab loodust kui terviksüsteemi, loodust vaadeldes õpib õpilane hoolima elusolenditest ja tegutsema säästvalt ja vastutustundlikult. Õpilane väärtustab teadmist, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest.
Õpitulemused:
I kooliaste
Õpilane teab:
milline on vastne, milline valmik;
tiigivees elavaid selgrootuid loomi;
kuidas määrata pisiloomi töölehe ja määramistabeli abil.
Õpilane oskab:
eristada selgroogseid ja selgrootuid liike;
välja tuua veeloomade ja –taimede erinevusi maismaaorganismidest;
oskab koostada veekeskkonna kohta lihtsamaid toiduahelaid;
Õpilane väärtustab:
taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;
teadmist, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;
keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.
Õpilane teab:
milline on vastne, milline valmik;
tiigivees elavaid selgrootuid loomi;
kuidas määrata pisiloomi töölehe ja määramistabeli abil.
Õpilane oskab:
eristada selgroogseid ja selgrootuid liike;
välja tuua veeloomade ja –taimede erinevusi maismaaorganismidest;
oskab koostada veekeskkonna kohta lihtsamaid toiduahelaid;
Õpilane väärtustab:
taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;
teadmist, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt;
keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Liikide iseseisev püüdmine (vahetu kontakt loodusega), võrdlemine määramistabeliga, mõõtmine, liigi määramine, seoste loomine, grupitöö kogemus.
Vahendid:
Grupitööks igale grupile: Kahvad, anumad vee-elustiku hoidmiseks, termomeeter, töölehed ja pliiatsid. Luubid/luuptopsid, vee-elustiku määramise tabel.
Vee-elustiku programmiks on koostatud üksikasjalik juhend, mida juhendaja saab kasutada programmi läbiviimiseks.
Eale sobivaid töölehti rühmades soovitame kasutada 2. ja 3. klassis.
Kõik vajalikud vahendid on kohapeal olemas.
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Lühikese matka tõttu sobib ka ratastooliga õpilasele abistaja olemasolul. Sobib kõigile teistele erivajadustega lastele, kuid erivajadustega lastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega last abistada.
Programmi toimumiskoht lepitakse kokku retkejuhiga, kes võtab ise eelnevalt ühendust. Programm toimub õues, õpilastel palume riietuda ilmale vastavalt ning soovitavalt jalga kummikud. Bussi parkimiskohast programmi alguseni toimub väike matk (0,5 km). Programmi jooksul matka ei toimu, tegevus toimub kohapeal. Vihma korral on võimalik varjuda kütteta varjualuse alla.
Toidupaus palume soovi korral plaanida enne või pärast programmi.
Programmi läbiviimisel palume õpetaja toetust õpilaste innustamisel, samuti palume enne õppeprogrammi teada anda laste erisustest. Kohapeal palume õpetajal aidata veeloomade määramisel. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
1-3 klass I kooliaste
Kestus:
2 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Kevad
Suvi
Hind:
180€
Lisainfo:
Saame korraga vastu võtta ühe klassi. Soovi korral saame teisele klassile pakkuda samal ajal etteteatamisel teist õppeprogrammi.
Läbiviimise koht:
Vitipalu
Läbiviimise asukoht:
58.252559445517, 26.462891439851
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
- Rein Kiiman. Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala, Loodusteaduste magister. Rein on looduskeskse ja loodussäästliku eluviisiga ja on valmis seda jagama ka teistele. Harrastuskalamees. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2012.
Annereet Paatsi. Tartu Ülikool. geograaf, geograafia õpetaja. Loodusteaduste magister. Tartu Rakendusliku Kolledži kutseõpetaja. Annereet on kirglikult keskkonnast hooliv ja võimalikult mitmekesiseid teadmisi jagav retkejuht, kes loodusteadmistele lisaks põimib lugusid ajaloost ja pärandkultuurist. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus VVV SAs alates aastast 2004.
Programmi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja atesteeritud retkejuhtid: https://vvvs.ee/et/retkejuhid/
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava:
Sissejuhatus, käitumiskokkulepped, vahendite tutvustus: 10 minutit
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust. Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid. Eraldi käsitleb juhendaja veeohutuse teemat ja arutleb lastega läbi käitumisreeglid vee ääres. Samuti käsitletakse teemat, kuidas püütud pisiloomi ohutult hoida.
Praktiline putukate püük 40 minutit
Õpilased jaotatakse4-5 liikmelistesse gruppidesse. Programmi jooksul püütakse metsatiigist selgrootuid pisiloomi. Vee-elustiku püügiks kasutatakse kahvasid, püütud saak pannakse veega täidetud anumatesse. Mõõdetakse tiigivee temperatuur. Iseloomustatakse vett kui elukeskkonda, toitumissuhteid tiigis ning arutletakse, kuidas vee keskkond mõjutab organisme, kes seal elavad.
Liikide määramine ja töölehe täitmine, 40 minutit.
Jätkub töö gruppides. Liikide määramine toimub töölehes toodud piltide kaudu ja juhendaja abil. Õpilased leiavad piltidelt pisiloomad, mida nad püüdsid, valivad ühe, mida täpsemalt iseloomustavad: mõõdavad pikkuse, kirjeldavad värvi, täpsustavad jalgade arvu ja loevad sabaniidid. Jälgivad ja kirjeldavad kuidas pisiloom liigub. Kõige lõpuks joonistavad oma pisilooma. Kõik grupid tutvustavad teistele oma valitud pisilooma.
Tegevuse lõpus viivad grupid oma veeloomad tagasi tiiki.
Õppemäng ja kokkuvõte, 30 minutit.
Teadmised kinnistatakse õppemänguga "Jah ja Ei". Ühises tagasisideringis annavad õpilased teada, mis neile enam meeldis ja mis päevast meelde jäi. Juhendaja jälgib, et kõik osalejad saaksid oma arvamuse öelda.
Õpetaja täidab tagasiside lehe.