Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel on erinev uurimisteema.
Teemad: Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi?
Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.
Õuematkalt tagasi tulles analüüsitakse saadud tulemusi ning esitletakse neid teistele. Anda tuleb hinnang nii endale kui grupitööle.
Programmi jooksul arutletakse elurikkuse mõju kliima kujunemisel ning kliimamuutuste mõju elurikkusele, tähtsustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid.
Programmi lõpus peaksid selguma vastused uurimisküsimustele ning selle kaudu selgub teema omandamine. Õpetaja tagasisidet küsitakse tagasisidelehe kaudu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga:
Geograafia III kooliaste Kliima 2) selgitab kliima erinevusi sõltuvalt päikesekiirguse jaotumisest Maal, üldisest õhuringlusest, ookeanide, sh hoovuste ja pinnamoe mõjust; 6) teab kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi.
Bioloogia III kooliaste Ökoloogia ja keskkonnakaitse: 5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks;
Loodusõpetus III kooliaste 1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);
Lõiming Füüsika (päikesekiirgus, kiirguse neeldumine, mõõteriistade kasutamine), loodusõpetus (katse korraldamine, uurimuse planeerimine ja läbiviimine, andmete kogumine), bioloogia (keskkonnaprobleemide teadvustamine, uv kiirguse mõju nahale).
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng (Õpitakse tundma loodus- ja keskkonnanäitajaid (temperatuur, UV-kiirgus) ning nende muutumise põhjuseid, Teadvustatakse säästva arengu ja tarbimise põhimõtteid – miks ja kuidas inimene saab vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.
Teadus ja tehnoloogia ( Kasutatakse andmekogureid ja sensoreid (vernier), õpitakse mõõtmiste ja andmete analüüsi põhimõtteid. Seostatakse teaduslik meetod (uurimisküsimus → hüpotees → mõõtmine → andmete analüüs → järeldused) igapäevaelu probleemide lahendamisega.
Tervis - ja ohutus (Uuritakse UV-kiirguse mõju inimesele ja arutatakse tervisekaitse meetmeid).
Õpitulemused:
Õpilane teab
soojus tõuseb alt üles suunas, õhuniiskus aga vastupidi.
kui õhurõhk tõuseb, on oodata kõrgrõhkkonda. Õhurõhu langemine aga madalrõhkkonna saabumist.
antropogeense tegevuse mõju atmosfäärile, suhtub loodusesse säästvalt;
Õpilane oskab
teostada mõõtmisi: õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, pinnase niiskust, uv kiirgust ja teha mõõtmistulemuste põhjal järeldusi;
mõista, et kliima muutumine kutsub esile muutused eluslooduses;
Õpilane väärtustab:
keskkonnalaste uurimistööde tähtsust ning selle mõju keskkonna hoidu ja kaitsesse.
soojus tõuseb alt üles suunas, õhuniiskus aga vastupidi.
kui õhurõhk tõuseb, on oodata kõrgrõhkkonda. Õhurõhu langemine aga madalrõhkkonna saabumist.
antropogeense tegevuse mõju atmosfäärile, suhtub loodusesse säästvalt;
Õpilane oskab
teostada mõõtmisi: õhutemperatuuri, õhuniiskust, õhurõhku, pinnase niiskust, uv kiirgust ja teha mõõtmistulemuste põhjal järeldusi;
mõista, et kliima muutumine kutsub esile muutused eluslooduses;
Õpilane väärtustab:
keskkonnalaste uurimistööde tähtsust ning selle mõju keskkonna hoidu ja kaitsesse.
Üldpädevused:
digipädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Metoodika: Mõõtmiste teostamine, seoste loomine, analüüsimisoskus, uurimine, rühmatöö, praktilised mõõtmised, looduse vaatlemine ja tundmaõppimine (vahetu kontakt loodusega), katsed. Tulemuste analüüsimine ja esitlus.
Kasutatavad õppevahendid: Vajalikud mõõtevahendid on olemas grupi peale (4 gruppi). Töötatakse Vernier sensorite ja Labquest andmekogujatega Mõõdetakse termomeetri, baromeetri, uv - anduritega, pinnase niiskuse anduriga, hügromeetriga. Mõõtetulemused märgitakse üles töölehele.
Tööleht, pliiats, markerid, kirjutamisalus - igale grupile.
Juhis õpetajale:
Soovitame programmi 8. klassile. Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Sobib kõigile erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Ratastooliga õpilase puhul on õpilane loodusmaja läheduses. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Programm toimub nii ruumis kui õuematkana. Õues oleku aega muudetakse lähtuvalt grupist või ilmaoludest. Raja pikkust arvestatakse grupist lähtuvalt, tavaliselt ~2km. Tegemist künkliku metsamaastikuga. Riietumisel arvestada ilmaoludega ning panna jalga ilmale vastavad jalanõud. Kuiva ilmaga pole kummik vajalik. Ohutuse tagamiseks liigub kogu grupp koos, enne matkale minekut räägitakse läbi retkel käitumise reeglid.
Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda. Kaasa võib võtta veepudeli.
Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Grupitööde läbiviimisel saab õpetaja abiks olla toetamisel ja julgustamisel. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3 tundi
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
300€
Lisainfo:
Piisava etteteatamise korral saame samal ajal teisele klassile pakkuda teist programmi.
Läbiviimise koht:
Vapramäe
Läbiviimise asukoht:
58.251888827828, 26.463309630517
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
sihtasutus@vvvs.ee
52 54 172, 5088359
52 54 172, 5088359
Programmi läbiviija:
- Triinu Pertels. Triinu Pertels. Tartu Ülikool. Haridusteaduse magister (bioloogiaõpetaja), 2020.a. Eesti Maaülikool. Bakalaureus/maastikukaitse ja -hoolduse eriala. 2001. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2007.
- Rein Kiiman Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala, Loodusteaduste magister. Rein on looduskeskse ja loodussäästliku eluviisiga ja on valmis seda jagama ka teistele. Harrastuskalamees. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2012.
Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad. https://vvvs.ee/et/retkejuhid/
Keel:
Eesti keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga ilmaandmete mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad jagatakse nelja töörühma, kellel igaühel on erinev uurimisteema.
Ajakava:
Sissejuhatus, käitumiskokkulepped: 10 minutit
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
Mõistete kordamine, vahendite tutvustamine, mõõtmisõpe, : 20 minutit
Loodusmajas toimub Labquest andmekoguja ja vajalike töövahendite tutvustus (tuulemõõtja, infrapuna termomeeter, õhurõhu mõõtja, õhuniiskuse mõõtja, temperatuuri mõõtja maapinnalt, pinna niiskuse mõõtja, UVA ja UVB kiirh´guse andur, päikesekiirguse andur). Korratakse mõisted: õhurõhk, õhuniiskus, pinnase niiskus, päikesekiirgus, uva, uvb kiirgus, infrapunatermomeeter, õhumass.
Uurimisküsimuste-hüpoteeside püstitamine ja praktiline õppekäik mõõtmiste teostamiseks 1 h 50 minutit
Õpilased jagatakse nelja rühma. Iga rühma saab Labquest andmekoguja ja vajalikud töövahendid.
Õpilase loevad läbi sissejuhatava teksti. Koos mõeldakse välja, mis tekitab huvi uurimiseks (probleemi püstitamine). Iga rühm tõmbab loosiga endale uurimisküsimuse ja paneb kokku hüpoteesi. Hüpoteesi sõnastamise lihtsustamiseks on igale rühmale lamineeritud sõnad, mis tuleb kokku panna lauseks. Seejärel liigutakse õue matkarajale andmeid koguma (vahetu kontakt loodusega).
UURIMUSLIK TÖÖ. Kuidas muutub õhutemperatuur Vapramäel mõõtmise asukohast sõltuvalt, millest sõltub õpilaste külmatunnetus, päevitamine?
Uurimisküsimus 1. Kuidas temperatuuri näit sõltub mõõdetavast asukohast? Katse. Õhutemperatuuri ja maapinnatemperatuuri mõõtmine matkarajal etteantud kohtades.
Uurimisküsimus 2. Millest sõltub inimese näonaha temperatuur õues? Katse. Mõõda erinevates kohtades õutemperatuur ja tuule kiirus. Mõõda rühmakaaslaste näonaha temperatuur erinevates mõõtmiskohtades.
Uurimisküsimus 3. Mille järgi on võimalik ennustada ilma soojenemist või külmenemist? Katse. Mõõtke kindlates kohtades õhuniiskust ja õhurõhku ja õhutemperatuuri. Määra pilved.
Uurimisküsimus 4. Kas praegune ultraviolettkiirguse tase mõjutab inimest kuidagi? Katse. Mõõtke UVA; UVB kiirgus ja päikesekiirgus erinevatel kellaaegadel.
Peale andmete kogumist toimub ruumis nende analüüsimine ja teistele gruppidele kokkuvõtete esitamine.
Kõikide uurimisküsimuste puhul teevad rühmad analüüsi ja annavad hinnangu uurimusele (kas tekkis vigu, mis oli nende põhjuseks ja mida teeksite teisiti).
Iga rühm valmistab kokkuvõtte oma uurimustulemusest. Iga rühm otsustab, millises vormis ta seda teeb.
Tulemuste analüüs, esitlemine teistele, kokkuvõttev analüüs, tagasiside 30 minutit.
Iga rühm esitleb oma uurimustulemuse. Õpilased arutlevad koos iga grupitöö tulemust.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Toidupaus tehakse vastavalt soovile, kas peale sissejuhatava osa lõppu või ülesannete vahepeal.