Õppeprogramm käsitleb kliimamuutuste füüsikalist tausta - läbi praktiliste tegevuste saadakse kogemus, kuidas on seotud soojuskiirgus, CO2 ja fossiilkütused kasvuhooneefektiga. Õppeprogrammi eesmärk on vähendada kliimamuutuste teemalist ärevust noortes ning pakkuda kliimamuutuste füüsikalise tausta (nt kasvuhooneefekti ning CO2 kontsentratsiooni suurenemise) põhjustest arusaamisele keskenduvat lähenemist. Õppeprogramm avab vaate kliimamuutustega kohanemise võimaluste mitmekesisusele ja praktilistele näidetele Tartu loodusmaja ja selle ümber paikneva pargiala kasutamise näitel.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õppeprogrammis käsitletakse järgnevaid teemasid:
Loodusõpetuse ainekavast:
Elus ja eluta looduse seosed (praktilised tööd: füüsikalis-keemiliste keskkonnatingimuste mõju uurimine lihtsamate loodusteaduslike mudelite abil, sh kasvuhooneefekti simuleerimine).
Füüsika ainekavast:
Soojusülekanne (keha soojenemine ja jahtumine mikrotasandil. Siseenergia. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Maa soojuslikku tasakaalu mõjutavad nähtused ja kliima).
Geograafia ainekavast:
Ilm ja kliima (ilma ja kliima mõju inimtegevusele ning inimtegevuse mõju ilmale ja kliimale, kliima muutumine).
Bioloogia ainekavast:
Ökoloogia ja keskkonnakaitse (inimtegevuse positiivne ja negatiivne mõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse tähtsus ja kaitse. Kliimamuutuste mõju elurikkusele. Liigi- ja elupaigakaitse. Näiteid keskkonnaprobleemide põhjustest, olemusest ja leevendamise võimalustest. Rohepööre).
Õpitulemused:
Programmi lõpetanud õpilane:
analüüsib:
- enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge;
-organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
selgitab:
- siseenergia muutumist kehade soojenemisel ja jahtumisel;
eristab:
- loodusnähtuste selgitamisel soojusülekande liike: soojusjuhtivust, konvektsiooni ja soojuskiirgust;
teab:
- kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi;
mõistab:
- rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme: seostab kliimamuutusi fossiilkütuste põletamise, CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris ning soojuskiirgusega Maalt; leiab eakohasel moel võimalusi nende (kliimamuutuste) leevendamiseks.
analüüsib:
- enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge;
-organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
selgitab:
- siseenergia muutumist kehade soojenemisel ja jahtumisel;
eristab:
- loodusnähtuste selgitamisel soojusülekande liike: soojusjuhtivust, konvektsiooni ja soojuskiirgust;
teab:
- kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi;
mõistab:
- rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme: seostab kliimamuutusi fossiilkütuste põletamise, CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris ning soojuskiirgusega Maalt; leiab eakohasel moel võimalusi nende (kliimamuutuste) leevendamiseks.
Üldpädevused:
enesemääratluspädevus
ettevõtlikkuspädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: meeskonnatöö skemaatilise informatsiooni koostamiseks ja esitlemiseks plakatil; eksperiment soojuskaameraga, erinevate materjalide soojuskiirguse läbimisvõime tuvastamine; hariduslik rollimäng; paaristöö ja informatsiooni hankimine õpperaja infotahvlitelt; arutelu, refleksioon, informatsiooni hankimine loengu- ja video materjalidest.
Vahendid:
Esitlustehnika, paberid, harilikud pliiatsid, värvipliiatsid, värvikriidid.
Kliimasoojenemise rollimängu jaoks kolme erinevat värvi riide-esemeid (sallid, vestid vms.)
Keedukann vee soojendamiseks.
Rühma peale: soojuskaamerad, erinevad materjalinäited.
Paari peale: tööleht alusega, pliiats, pargiala kaart.
Juhis õpetajale:
Õpetajal palume anda koordinaatorile teada võimalikest erisustest (erivajadused, keelekümblus vm), häälestada õpilased programmis osalemiseks, vajadusel abistada juhendamist, aidata õpilastel luua seoseid varasemalt koolis õpituga ja anda kirjaliku tagasiside elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
3 x 45min
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
195€
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmajas ja loodusmaja pargis “Kliimaraja” punkte läbides.
- Programmile saab kohapeal ligi ka ratastooliga, kuid pargis liikumiseks vajab ratastoolis olija abi ratastooli lükkamiseks, kuna maastik on järskude nõlvadega, künklik, tuleb arvestada ka ilmastikuoludega. Loodusmajas on lift, inva-wc. Programmi on võimalik kohaldada ka teiste erivajadustega õpilastele, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Tartu loodusmajja tulles palume kaasa võtta vahetusjalanõud. Selga ilmastikule vastavad riided, kuna osa programmist toimub välitingimustes.
- Programmi tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee
Läbiviimise koht:
Tartu loodusmaja
Läbiviimise asukoht:
58.374366591437, 26.726791262627
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
programmid@tartuloodusmaja.ee
736 6120
736 6120
Programmi läbiviija:
Mai-Liis Vähi (TÜ loodusteaduste õpetaja BSc; TÜ Bioloogia, ökoloogia MSc; EMÜ loodusvarade kasutamine ja kaitse MSc; Tartu loodusmaja õpetaja; õppeprogrammide looja ning läbiviija).
Keel:
Eesti keel
Viited:
Programmi kirjeldus Tartu loodusmaja kodulehel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus (siseruumis):
Juhendaja ja ajakava tutvustus. Lepitakse kokku reeglid, millega on vaja õppeprogrammil arvestada.
Klass jagatakse nelja rühma ja iga rühm kaardistab plakatipaberile oma eelteadmised kasvuhooneefektist. (20 min)
Sisu:
2. Juhendaja kommenteerib ja analüüsib õpilaste tehtud töid ning teeb kokkuvõtte, avades antud teemasid kliimasoojenemise kontekstis lühikese ettekandega.(15 min)
3. Vaadatakse video temperatuuri mõiste selgitamiseks. Toimub eksperiment, kus võrreldakse kasvuhooneefekti päris kasvuhoones toimuvaga, tehakse katse erinevate materjalide elektromagnetilise kiirguse läbimisvõime võrdlemiseks (keedukannuga soojendatakse vett, et tekitada soe keha, mida soojuskaameraga jälgida). (20 min)
4. Seejärel minnakse kas loodusmaja parki või suuremasse ruumi, et mängida läbi kasvuhooneefekt, ehk kliimasoojenemise rollimäng, osaledes selle nähtuse asjaosaliste rollis: süsihappegaasi molekulidena, fossiilkütuse osakestena, soojuse kiirte ja Päikesena. (15 min)
5. Toimub paaristöö: Tartu loodusmaja kliimaraja punkte läbides ning infotahvlitelt infot otsides ning küsimustele vastates tutvutakse kliimamuutustega kohanemise võimalustega, analüüsitakse organismidevaheliste seoste olulisust ökosüsteemis, märgatakse eluslooduses toimuvaid protsesse ja hinnatakse inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele, analüüsitakse säästlikke eluviise, mis takistavad kliimamuutuste süvenemist. (25 min)
Kokkuvõte:
6. Kliimaraja töölehe vastuste ülevaatamine ning võrdlemine. (15 min)
7. Õpilased täiendavad nüüd, peale informaatsiooni kogumist, oma sissejuhatuses koostatud eelteadmiste teemaplakateid “maailmakohviku” meetodil. (10 min)
8. Kogu õppeprogramm võetakse kokku ja jagatakse hetki, mis programmis eriliselt esile kerkisid, saab jagada oma tundeid ning maandada ärevust tekkinud küsimuste ühise arutelu kaudu. (15 min)