Õppeprogramm „Väikesed rabalooduse avastajad“ tutvustab I kooliastme õpilastele raba kui ainulaadset ökosüsteemi, selle peamisi taimi, loomi ning raba olulisust. Programmi keskmes on lapse aktiivne osalemine vaatlustes, aruteludes ja praktilistes tegevustes rühmades.
Tegevuste käigus uurivad lapsed raba taimestikku ja loomastikku, kasutavad vaatlemiseks oma meeli ja lihtsaid töövahendeid ning õpivad tundma raba eripära. Rõhk on õpilaste oskusel kogeda, märgata, kirjeldada nähtut, tegutseda aktiivselt, arutleda koos kaaslastega ning siduda uusi teadmisi oma varasemate kogemustega. Loovülesanded, nagu raba mudeli loomine looduslikest vahenditest aitavad õpitut kinnistada ja arendada laste loovust.
Saame vastu võtta kuni 3 klassi korraga. Erivajadustega õpilaste osalemine on võimalik teatud piirangutega, sõltuvalt liikumisvõimekusest ja valitud raba ligipääsetavusest. Vajadusel kohandatakse tegevusi, näiteks kasutatakse rohkem paigalpüsimist nõudvaid ülesandeid (pildikaardid, mudeli loomine).
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus I KA:
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
Läbivad teemad
- Keskkond ja jätkusuutlik areng – õpilased õpivad tundma eluslooduse mitmekesisust ja mõistma, miks on looduse hoidmine vajalik.
- Tervis ja ohutus – harjutatakse ohutut looduses viibimist, õpitakse eristama söödavaid ja mürgiseid taimi.
Ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus – liigiõpe, looduses turvaliselt liikumine, raba elustiku ja eluta looduse uurimine vaatluste ja praktiliste tegevuste kaudu.
Eesti keel – nähtuste ja kogemuste kirjeldamine, rühmatöö tulemuste esitamine ning aruteludes osalemine.
Kunstiõpetus – raba mudeldamine
Kehaline kasvatus – liikumine looduskeskkonnas, matkamine ja liikumismängud rabas.
Seos jätkusuutliku arengu põhimõtetega:
Keskkond – õpivad tundma taimede mitmekesisust ja eristama söödavaid ning mürgiseid liike, raba olulisust puhta vee hoidjana, mõistavad inimtegevuse mõju loodusele ning arendavad looduse austust.
Sotsiaalne ja kultuuriline – arendavad rühmatööd ja ühiselt kokkulepitud reeglid, mis õpetavad vastutust ja arvestamist.
Õpitulemused:
Õpilane nimetab vähemalt 4 olulisemat rabas kasvavad taime ja looma.
Õpilane väärtustab raba, kui erilist looduskeskkonda.
Õpilane liigub ja toimetab rabas kahjustamata loodust, teisi ja ennast.
Õpilane väärtustab raba, kui erilist looduskeskkonda.
Õpilane liigub ja toimetab rabas kahjustamata loodust, teisi ja ennast.
Üldpädevused:
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- Aktiivõpe mängud: Huulheina mäng, taimede tundmise võistlusmäng;
- Kogemusõpe: vaikuseminut, sambla ja sambliku kompimine, söödavate taimede maitsmine, soo elukeskkonna kuulamine ja võrdlus;
- võrdlemine ja arutelu: raba ja tarbevesi, söödavad ja mürgised taimed;
- Rühmatöö: liigiõpe paaris, raba mudeldamine.
Õppevahendid ja materjalid
Raba taimestiku ja loomastiku pildikaardid individuaalseks määramiseks ja aruteluks.
Luubid ja topsluubid väikeste objektide uurimiseks paaristööna.
Mõõdulint, köis või nöör joonte ja alade märgistamiseks.
Kausid rabamudeli ehitamiseks grupis.
Vajadusel visuaalsed materjalid (joonised, skeemid), mis aitavad nähtusi selgitada looduslikud vahendid (oksad, sammal, lehed) raba mudeli või loovülesannete tegemiseks
Juhis õpetajale:
Palume õpetajal:
- tutvustada õpilastele õppeprogrammi temaatikat, toimumiskohta, kestust ja kaasa võetavaid esemeid;
- paluda igal õpilasel kaasa võtta oma seljakotis:
- võileib,
- energiarikas näks (nt pähklid, kuivatatud puuviljad),
- jook (vesi või soe tee – sõltuvalt aastaajast ja ilmast);
- edastada õpilastele hiljemalt kaks päeva enne programmi infot ilmaolude ja soovitusliku riietuse kohta. Soovitame kihilist riietust, vajadusel müts ja kindad, vihmase ilma korral vihmakeep ning jalga matkasaapad või niiske ilma korral kummikud;
- matka ajal liikuda grupi lõpus, et toetada grupi koos püsimist;
- vajadusel toetada juhendajat aktiivõppe meetodite kasutamisel – näiteks grupitöödes osalemisel või eelnevalt kokkulepitud reeglite meeldetuletamisel.
Pärast programmi soovitame klassis kokkuvõtva arutelu, kus õpilased joonistavad või sõnastavad õpitut, et kinnistada teadmisi.
Infovahetus toimub e-kirja teel vähemalt nädal enne programmi, et täpsustada õpilaste eripärasid, ilmastikuolusid ja kohtumispaik. Õpetajale jagatakse retkejuhi kontaktid, et vahetus küsimused otse retkejuhile esitada.
Tagasiside kogutakse pärast programmi e-küsitluse vormis, mille link saadetakse õpetajale 1–3 päeva jooksul pärast osalemist. Tagasisidet kasutatakse programmi arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks.Programm toimub välitingimustes.
Lisainfo:
Kevadel võib metsas olla palju sääski. Vesisel perioodil võib matkarada olla osaliselt porine ja märg. Üldjuhul kulgeb matk mööda pinnas- ja laudteid.
Sihtrühm:
1-3 klass I kooliaste
Kestus:
2,5 tundi
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Kevad
Sügis
Hind:
300€
Lisainfo:
Toimumiskoht
Paunküla Maastikukaitseala- õpperada kulgeb läbi künkliku salumetsa rappa, rada võib sisaldada nii märjemat pinnasteed, kui ka laudteed. Distants kuni 3 km. Rada võib olla klassiti erinev, kui osaleb rohkem kui 2 klassi. Soovi korral teeme programmi ka paralleelselt kolmele grupile. https://maps.app.goo.gl/s7Po2AcyXwn9vx3W8
Mukri loodusrada- rada kulgeb mööda laudteed vaatetornini. Algus ja lõpp-punkt on erinevas kohas, buss saab panna raja alguses õpilased maha ja liikuda lõpp-punkti ootama. Distants kuni 3 km. Soovi korral teeme programmi ka paralleelselt kahele grupile. https://maps.app.goo.gl/8bSUAVvq3ThMthMF6
Saku terviserada- õpperada kulgeb pinnaseteel ja kitsal metsa- või rabateel. Rada võib olla kohati märg. Osaleda saab kuni 2 klassi korraga. Erivajadustega õpilastele: ratastooliga liikumine metsarajal on võimalik, oodatud on ka nägemis-, kuulmis- või vaimupuudega osalejad. Parkimine ja kohtumispaik on siin: https://maps.app.goo.gl/fAuGKXjVDVbgWzQG6
Saame vastu võtta kuni 3 klassi korraga. Erivajadustega õpilaste osalemine on võimalik teatud piirangutega, sõltuvalt liikumisvõimekusest ja valitud raba ligipääsetavusest. Vajadusel kohandatakse tegevusi, näiteks kasutatakse rohkem paigalpüsimist nõudvaid ülesandeid (pildikaardid, mudeli loomine).
Läbiviimise koht:
Mukri raba, Paunküla maastikukaitseala, Saku terviserada
Läbiviimise asukoht:
59.297489998702, 24.679941382496
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
info@loodusmaa.ee
56632272
56632272
Programmi läbiviija:
Kadri Männisalu- Tartu Ülikool loodusteaduste magister, Noored Kooli liidriprogramm, omab õpetaja kutset tase7 - loodusainete õpetaja, International Supervision and Coaching instituut- superviisor.
Evelin Laanest- Õppinud Luua Metsanduskoolis loodusretke juhiks, lõpetanud Tallinna Ülikooli bioloogia erialal ja täiendanud õuesõppe ja pedagoogika vallas.
Krista Kutsar- Kõrgharidus - diplomiõpe Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialal.
Lisaks kutseharidus:
Loodusturism - Haapsalu Kutseharidus keskus
Retkejuht - Luua Metsanduskool
Keskkonnakaitse - Räpina Aianduskool
Loodusgiidi 5. tase - Haapsalu Kutsehariduskeskus
Helena Pruul- Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisejuhi kõrgharidus, 2017-2020 Gaia Akadeemia. Läbinud Gaia akadeemia koolituste sarja Tervikliku eluviisi alused, läbinud koolituse Süsteemne mõtlemine.
2023 - 2025 Luua Metsanduskool, Matkajuhi eriala
Helen Kari- Tartu Ülikool BA ajalugu (2007), Luua metsanduskool matkajuhi eriala (2018), EKR4 veematkajuhi kutsestandard (2022), Tartu Ülikool MA kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu (2022)
Aire Talioja- Haapsalu Kutsehariduskeskuse Loodusgiidi eriala, kutsestandard tase 5.
Kätlin Veidik- Kuressaare ametikooli Loodusgiidi eriala. Loodusgiid kutsestandard 5 tase.
Alushariduse pedagoogika kolmanda kursuse tudeng
Riin Alupere- Lõpetanud Tallinna Ülikooli Koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialal 1986 (magistriga võrdsustatud haridus). Omab õpetaja kutsetaset nr 7.
Lõpetanud Luua Metsanduskooli Retkejuhtimise eriala kiitusega (2014). Läbinud erinevaid koolitusi looduse ja pedagoogika vallas.
Keel:
Eesti keel
Viited:
MTÜ Loodusmaa koduleht
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Kestus: 2,5 tundi
Kogunemine ja sissejuhatus (15 min)
Programmi eesmärkide, töökorralduse ja ajakava tutvustamine. Lepitakse kokku, kuidas igaüks saab panustada hea ja ohutu koostöö toimumisele. Enne retke algust lepitakse kokku ka ohutusreeglid – grupis püsimine, laudteel liiklemine, taimestiku mitte kahjustamine ehk jätkusuutlik looduse tarbimine tihedalt külastatavatel aladel.
Peamised tegevused (120 min)- iga tegevuse vahel toimub ka kogemine, jooksvad vestlused ja liikumine järgmisesse punkti. Osade järjekord võib erineda, kui kohapeal toimetavad koos kaks või enam klassi.
1. Raba kogemuslik avastamine meelte abil (20 min)
Õpilased liiguvad koos juhendajaga mööda rabarada. Tegevuste käigus kasutatakse erinevaid meeli. Tegevused toimuvad jooksvalt ja kombineeritult teiste tegevustega.
- Vaikuseminut- kuulatakse rabas kõlavaid hääli ja võrreldakse neid metsa ning linna helidega, teadlikustatakse vaikuse olulisust enda heaolu tagamiseks;
- nuusutatakse taimi (nt sookail, jõhvikalehed). Meenutatakse, millised taimed on söödavad, millised mürgised, millised on keha mürgistusnähud ja kuidas käituda ennetavalt.
- katsutakse rabas leiduvat samblikku ja sammalt, pööratakse tähelepanu sambla ja sambliku kohastumustele rabas, olulisusele ja hoidmise vajadustele.
- vaadeldakse raba maastikku ja veekogusid ning võrreldakse arutelus metsa ja parkidega.
2. Rabataimestiku ja loomastiku uurimine paaristööna (15 min).
Õpilased kasutavad pildikaarte ja luupe, et leida, määrata ja tutvuda rabas kasvavate taimedega (mustikas, sinikas, pohl, jõhvikas, mänd, murakas, kanarbik, turbasammal, sookail, huulhein) ja võimalike looma tegevusjälgedega (tedre väljaheide, ämblikuvõrgud, sisalikud laudteel, kiilid). Paarid tutvustavad üksteisele oma leide ning koos mõtestatakse, kuidas need organismid tervikuna on kohastunud eluks rabas.
3. Aktiiõppemäng: “Huulhein” ( 5 min)
4. Taime- ja looma teadmiste peale telefonimäng laudteel (5 min)
5. Raba ja tarbevee võrdlemine (10 min). Arutelu, miks on raba vesi tume ja raba, arutelu- raba, kui puhta vee reservuaar ning rabade olulisus.
6. Raba mudeli loomine (15 min) Rühmatööna
Lapsed koguvad juhendaja suunamisel sobivaid looduslikke vahendeid (oksad, kõdunenud taimed, sammal) ning loovad nende abil raba mudeli. Mudelisse asetatakse ka pildikaarte, et seostada nähtut õpituga. Tähelepanu pööratakse loodust hoidvale tegutsemisele ning oskusele tegutseda nii, nagu keegi poleks siin käinud.
7.( Mukris vaatlustorni külastus 10 min)
PAUS ja piknik (10 min)- Mukris vaatlustorni juures, Paunküla maastikukaitsealal RMK lõkkeplatsil
8. Aktiivõppe mäng- taimede tundmise võistlus kahes grupis (15 min)
Kokkuvõte ja tagasisidering (15 min)
Õpilased jagavad ringis oma tähelepanekuid: mida uut teada saadi, mis oli kõige põnevam. Vaadatakse üle, kas retke eesmärgid ja kokkulepped kehtisid.