Programmi käigus tutvuvad osalejad sissejuhatavas osas vee peamiste omaduste ning veeringega. Programmi põhiline tegevus on seotud jõe osade nimetuste ning täpsemalt Emajõe lisajõgede nimedega. Õppepäeva jooksul liigutakse mööda jõe kallast ning mõõdetakse sobivates kohtades erinevaid jõe(vee) omadusi. Mõõtmiste rohkus ja keerukus sõltuvad osalejate vanusest ja huvist (ilmastikuolud, temperatuur nii vees kui õhus, jõe laius, jõe põhja reljeef); samuti tutvutakse jõeäärse taimestikuga ning arutletakse ja/või otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas inimesed ohustavad Emajõge.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
§ 9. II kooliastmes taotletavad pädevused. Õpilane:
1 Eesmärgid sõltuvad osalejate vanusest ja huvist, toodud on ideaalne võimalik olukord peale programmi läbimist
1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest; 2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest; 8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades; 9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest.
§ 11. III kooliastmes taotletavad pädevused. Õpilane:
1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires; 7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes; 9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi.
Loodusõpetuse ainekavast toetab õppeprogramm väga suures osas II kooliastmes käsitletavat jõgede temaatikat peatükis 5 (Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond) ning vee-temaatikat peatükis 6 (6. Vesi kui aine, vee kasutamine).
Geograafia ainekava üldosast on õppeprogramm seotud järgnevaga: 4) mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale; suhtub vastutustundlikult keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid; 5) rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, planeerib ja teeb uurimistöid, vaatlusi ja mõõdistamisi ning tõlgendab ja esitab saadud tulemusi; 6) kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja mõtestab lihtsat loodusteaduslikku teksti; 8) mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
Geograafia ainekavast toetab suures osas III kooliastmes käsitletavat veestiku temaatikat, kuid eriti täpselt: 3) iseloomustab ja võrdleb jooniste /…/ põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel; 4) põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões;
Samuti käsitleb programm vanemate osalejate korral nurga mõõtmist malliga ja täisnurkse kolmnurgaga ning teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid, nurga mõõtmist ja kauguste umbkaudset mõõtmist (matemaatika 9. klassi ainekava).
Õpitulemused:
- oskab määrata jõe vasakut ja paremat kallast
- tunneb jõe osasid nagu: peajõgi, lisajõgi, harujõgi, lähe, suue, jõestik, jõgikond ja vesikond
- teab, mis on jõe lang ja langus ning oskab neid arvutada
- teab, mis on jõe taimestiku eripärad
- oskab nimetada ja tunneb ära vähemalt 5 vee- ja kaldataime liiki
- saab aru veeosakeste ringlusest jões ning kuidas sellest on tingitud jõe jäätumise kui soojenemise eripärad; samuti setete edasikanne (põrke ja laugeveer)
- on osalenud mängus/arutelus, kuidas jõgi võib olla ohtlik inimesele ja kuidas inimene võib olla ohtlik jõele.
- ajaliselt pikema programmi ja suurema huvi korral saame mõõta jõe laiust lihtsadte meetoditega (kivivise), aga ka trigonomeetriliste funktsioonide toel (tan a), jõe voolukiirust,
saab kasutada ka sonarit.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid nimetatud õppeprogrammi käigu kirjelduses
Vajalikud vahendid (osade mõõtevahendite kasutamine sõltub laste vanusest ning ilmastikuoludest):
• töölehed ja kilepliiatsid kõigile gruppidele (kuni 4-liikmelised grupid);
• jõe mudeli materjalid ja materjalid jõe langu ning languse selgitamiseks (sildid, nöörid, köis);
• taimemäärajad (ca 4 tk, nt Emajõe-Suursoo taimeaabitsad);
• 6 paari lamineeritud pilte jõeäärsetest taimedest jooksumänguks
• täisnurkne võrdhaarne kolmnurk;
• mõõdulint (4 tk);
• termomeeter (4 tk);
• pH-meeter (1 tk);
• anemomeeter (1 tk);
• Secchi kettad (3 tk);
• 1 minisonar
Juhis õpetajale:
Õppekeskkonna eripära ja sellest tingitud varustus: kummikud, ilmastikukindel riietus; suupisted ja veepudel söögipausiks; kui õppeprogramm toimub Emajõe ääres, pääseb suurema ajavaru korral õppekohani ka ratastooliga. Tartu linnas on enamikele koolilastele ala juurdepääsetav ka jalgrattaga; kaugemalt tulijad saavad liiklusvahendi jätta parklasse. Rajal puudub võimalus kasutada WC-d, raja ääres on olemas laud pinkidega söögipausi pidamiseks.
Enne programmile tulemist soovime õpetajalt abi järgnevas:
• Laste eelhäälestamine õppeprogrammile tulekuks (keskendumine, kuulamine, juhiste järgmine, veeohutus);
• Küsimuste kogumine õpilastelt ning nende edastamine juhendajale;
• Juhendajaga arutlus täpsustatud ajakava, sisu (õpetaja ootused), klassi ja laste eripärad, toitlustus jms osas, et tagada kõigi osalejate jaoks sobiva keerukus- ning aktiivsusastmega ning mõnusa õhkkonnaga õppepäev;
• Programm viiakse läbi õues ja jõe ääres – kuna ei ole väga palju liikumist, peab riietuma väga soojalt ning ilmastikukindlalt.
Programmi ajal: Eeldame õpetajapoolset tuge erivajadustega laste juhendamisel, vajadusel ka tugiisiku kaasamist, kuid ka empaatilist õppeprotsessi toetamist vastavalt vajadustele.
Peale programmi: palume õpetajal täita tagasisidelehe ning võimalusel lasta õpilastel meenutada õppepäeval kogetut ka koolis.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Programmi ajaline maht sõltub tellija ootusest ja lepitakse tellijaga kokku (2-4 tundi)
Õppeprogrammile lisandub sõidukulu (kaugus Tartust 0,3 EUR /km)
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.395481025809, 26.7013678
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
õppeprogrammide infot saab küsida Ederi Ojasoolt 56636264
Programmi läbiviija:
Piret Pungas-Kohv (PhD inimgeograafias, geograafiaõpetaja ja terviseõpetuse õpetaja kutsetunnistus; töötanud nii õpetaja kui keskkonnaharidusspetsialistina)
Keel:
Seotud failid:
Programmilehel detailne kirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajamääratlus ülesannete kaupa on umbkaudne, sest see sõltub grupist, ilmast jpm. Samuti on võimalik osa väljapakutud ülesandeid välja jätta või asendada mõne muu tegevuse või kohandada ülesannet kas keerulisemaks või lihtsamaks.
Häälestus ja sissejuhatus: Juhendaja ja õppepäeva tutvustus. Laste jagunemine gruppidesse ja õppepäeva leppe sõlmimine - grupi peale jagatakse tööleht. Töölehe nurgale on vaja kirjutada nimed. Nimede kirjutamine tähendab nõusolekut õppepäeva leppega, mida juhendaja suuliselt tutvustab (kuni 10 minutit).
Programmi sisutegevused
1. Kuulamisülesanne ja arutelu – meeldetuletus vee olekute kohta ning sellele vastavad temperatuurid; miks ei tohi ääreni täis veepudelit panna jääkappi? (10 minutit)
2. Veeosakeste mäng – aktiivtegevus – nööridest on tehtud ringid, kus iga osaleja „mängib“ veeosakest vastavalt juhendaja ütlustele jäätumise, aurumise veeldumise korral (väike skeem pärast töölehele) (10 minutit)
3. Vasaku ja parema kalda hüppamismäng (väike skeem pärast töölehele) – aktiivtegevus (10 minutit)
4. Sissejuhatus vee- ja kaldataimedesse – aktiivtegevus – taimede õppimise jooksumäng (taimede nimetused märgivad lapsed pärast töölehele) (15 minutit)
5. Liigume mööda jõe kallast ülesvoolu (10 minutit)
6. Kuulamisülesanne – juhendaja näitab kaardil jõe osasid ning nimetab need üle; samuti tuletame meelde suuremad Emajõe lisajõed (10 minutit)
7. Iga grupp saab valiku jõe osasid ning Emajõe lisajõgede nimetusi. Nöörist on tehtud jõe mudeli toorik – osalejate ülesanne on panna sildid õigesse kohta ning valminud mudelist teha foto – aktiivtegevus (20 minutit)
8. Vastastikune arutlus - jalutame kuni kopra näritud puudeni ning selle aja jooksul vastab juhendaja laste küsimustele, mida õpetaja on varasemalt ette saatnud (10 minutit)
9. Lapsed hakkavad iseseisvalt täitma Emajõe vaatluslehte (lünktekst, kus kasutatakse erialaseid mõisteid ning lünkadesse on vaja kirjutada mõõtmistulemusi (25 minutit) – aktiivülesanne.
Jõe kaldal on valmis pandud nn „tööpesad“, mida grupid saavad rotatsioonis kasutada. Ülesande täitmise jooksul toimub jooksev juhendamine töövahendite kasutamisel. Sonari kasutamist näitab juhendaja kõigile ühiselt.
10. Vastastikune arutlus – töölehe vastuste ülevaatus ja arutlus teemal, mida nende mõõtmistulemustega peale hakata ehk miks see mõõtmine on vajalik? (15 minutit)
11. Inimese ohtlikkus Emajõele ja Emajõe ohtlikkus inimesele – aktiivne grupitöö ning iga grupp esitab oma mõtted, mida ühise arutelu käigus täiendame (20 minutit). Lihtsam variant arutluse asemel on see, kui õpilased otsivad raja äärest peidetud vastuseid.
Tagasiside ja lõpetamine
Tagasisidering, kus iga laps saab öelda kõige meeldivama ja kõige ebameeldivama kogemuse/teadmise vms. õppepäevast; õppepäeva lõpetamine (15 minutit). Liikumine
parkimisplatsile või söögipaus vms.
Elektroonne tagasisideleht saadetakse õpetajale täitmiseks.