Õppeprogrammid

Õppeprogrammi kirjeldus

• Liigid ja käitumine: mis eristab suuremaid liike (ara, kakaduu) väiksematest (nümfkakaduu, viirpapagoi); suhtlus ja “rääkimine” kui õppimine.
• Heaolu ja kodukeskkond: puuri standardid (suurus, materjal, asetus), valgus/uni/õhuniiskus.
• Igapäevategevus: elukaarepikkus (kümnendid), igapäevane ajakulu (interaktsioon, treening, koristus), müra/tolm, võimalikud kahjustused (mööbel, juhtmed).
• Tervishoid: toitumise põhimõtted ja keelatud toidud; veterinaarabi kättesaadavus ja kulud; käitumisprobleemide ennetus.
• Eetika ja õigus: CITES/legaalne päritolu, millal valida adopteerimine, milliseid küsimusi esitada kasvatajale/varjupaigale.
• Praktika: juhendatud vaatlus; turvaline kontakt (valitud osalejad); treeningu-demo.

Eesti metsades elavad suuremad ja pisemad kiskjalised, siinseteks tippkiskjateks on pruunkaru, hallhunt ja harilik ilves. Programmi käigus räägime nende erinevustest ja sarnasustest, toitumisest, välimusest, käitumisest, kehaehitusest, pereelust ning olulistest meeleelunditest. Jagame teadmisi, kuidas käituda, kui kohtud metsas hundi, karu või ilvesega. Saame ka teada, milline on nende roll ökosüsteemis ja miks neid kütitakse.
 

Programmi käigus keskendutakse meie tavalisematele rändlindudele, omandatakse vajalikud eelteadmised lindude rände teemal: miks, millal. kuhu ja kuidas linnud rändavad. Seejärel lahendatakse väikestes gruppides ülesandeid, mille käigus uuritakse konkreetset linnuliiki puudutavaid andmeid ja püütakse leida keskkonnategureid, mis linde rändeteedel ohustada võiks. Kas ja kuidas neid ohte vähendada saaks? Programmi saab läbi viia nii õuesõppena kui ka siseruumides.

Looduse annid on piiritud. Ent see, mida väärtuslikku me ümbrusest leiame, sõltub meie märkamisvõimest. Miks mitte siis seda treenida! Kus ikkagi asuvad linnupesad? Kus tegutsevad kährikud, mägrad, hiired, karihiired, vesimutid ja ilvesed – selles on küsimus!

Kägu ehk kukulind on meil kuulus üle maa. Käoisand on meie tuntud laulik, käoemand ülikiire muneja.