Õppeprogrammid

Õppeprogramm tutvustab aastaajalisi muutusi looduses. Õues õpivad lapsed jälgima, kuidas puud ja rohttaimed just praegusel aastaajal välja näevad. Õpitakse jälgima loomade käitumist ja aastaaegadega seotud kohastumusi. Õpitakse tähele panema aastaegade vaheldumisega seotud looduse märke. Õpitud teadmisi kinnistatakse erinevate keskkonnamängude kaudu.

Õppeklassis räägitakse nii lindude kui ka metsloomade elust soojal ja külmal aastaajal. Õpilased lahendavad erinevaid interaktiivseid ülesandeid, mis aitavad neil taimede ja loomade kohastumusi paremini mõista.

Õppeprogramm tutvustab veega seotud elusolendeid ning õpilased saavad harjutada ka liikide määramist. Õppeklassis alustame loomariigi süstematiseerimise ühistööga. Seejärel teeme põhjalikumat tutvust imetajate, kalade ja lindudega. Loengu osad vahelduvad iseseisvate ülesannetega.

Õues püütakse veest ja põhjamudast kahvaga erinevaid veemutukaid, kes pannakse täpsemaks uurimiseks vanni. Mikroskoobi all on võimalik osasid liike vaadelda, lihtsamate määrajate abil neid kindlaks teha. Lõpetuseks toimub matk lahe ääres.

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.

Programm annab põhikooli õpilastele vahetu teadusliku uurimistöö kogemuse. Õppeklassis saavad õpilased ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest. Nad töötavad 3–4-liikmelistes rühmades, püstitades uurimisküsimuse ja hüpoteesi.

Seejärel suundutakse Metskonna puhkekohta, kus rühmad uurivad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Välitöödel kaardistatakse 1 × 1 m prooviruutudes taimestiku katvus, liigirikkus, kõrgus, arvukamad liigid ja keskkonnatingimused ning dokumenteeritakse töö fotosid tehes.

Pärast välitöid suundutakse uuesti õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Excelisse ning koostatakse lihtsad tabelid ja graafikud. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö ja esitavad tulemused ettekandena.

Õppeprogramm tutvustab õpilastele põhjavee liikumist, karstinähtusi ja vee kaitset tundlikus karstipiirkonnas. Programmi esimene osa toimub Nõva Looduskoolis, kus õpilased õpivad teooriat ja viivad läbi praktilise töö „Maastikuakvaarium“. ERR-i uudisloo abil tutvutakse varasemate turbakaevandamisega seotud veeprobleemidega Salajõe külas. Õpilased püüavad leida viise põhjavee kaitsmiseks tundlikul alal. 

Teises osas toimub õpperetk Salajõe karstialale, kus vaadeldakse neeldumisala, karstilehtrid, maa-alust jõe lõiku ja Tiberna allikat. Õpilased täidavad matkarajal töölehe ja kinnistavad põhjavee kaitsega seotud teadmisi. Programmi käigus arendatakse loodusteaduslikku mõtlemist, rühmatööoskust ja keskkonnateadlikkust.