Õppeprogrammid

Milline on kalade liigirikkus Eestis ja maailmas tervikuna? Kes on kalad - millised on nende kohastumused elukeskkonnaga, mil viisil toimivad kalade meeled? Milline on kalade elu aastaajaline rütm? Kuidas elatakse üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi?

Tutvume kalapüügieeskirjade ja kaitsealuste liikidega, selgitame liigikaitse vajalikkust. 

Arendame ellujäämisoskusi - õpime talvel jää alt kala püüdma. Selgitame keskkonnasäästliku kalastamise põhimõtteid.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Õpilased saavad teada, kes on kalad, millised on nende kohastumused eluks vees ja mis kalaliike Eesti mageveekogudes leidub. 

Saadakse teada, milline on kalade elu aastaajaline rütm (kes on talvel aktiivsed, kes mitte, millised liigid talvel koevad). Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, kalastusreeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Lapsed saavad teada, kes on kalad ja millised on nende eluviisid. Saadakse teada, mida kalad talvel teevad, millised kalaliigid on talvel aktiivsed, kes teevad taliuinakut. Kuidas tekib ja mõjub kaladele talvine hapnikupuudus veekogudes, mil viisil kalad hapnikupuuduse korral käituvad ning arutletakse selle üle, kuidas inimene oma tegevusega kalu aidata saab. Räägitakse kutselisest ja harrastuskalapüügist, kalade kaitsest, harrastuspüügireeglitest, selgitatakse keskkonnateadliku kalastamise põhimõtteid. 

Lapsed tutvuvad Järvemuuseumis elavate kaladega ning õpivad, kuidas neid üksteisest eristada. Eesti mageveekalu õpitakse tundma Võrtsjärves elavate liikide näitel.

Räägitakse ajaloolistest ja tänapäevasest jääalustest püügiviisidest, selgitatakse talvise kalapüügi ohutusreegleid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma taliõnge, puurima jäässe auke ning jää alt kala püüdma.

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja õppekeskuse lähedal Võrtsjärve jääl.

Õppeprogramm on suunatud loodusteaduste õppimise ja loodusteaduslike karjäärivalikute populariseerimisele ja õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Räägime inimeste seostest veekogudega (järv kui uurimisobjekt, ajaloo kandja, tööandja jms). Järve kui elukeskkonda uuritakse Võrtsjärve näitel (tutvutakse järves elavate liikidega, räägitakse nende omavahelistest seostest, arutletakse keskkonnakaitse (sh jätkusuutliku kalastamise) teemadel. Viiakse läbi praktilisi töid, saadud tulemusi seostatakse järve elutingimustega. Programm toimub nii Võrtsjärve õppekeskuse siseruumides kui ka õues - järve kaldal jalutades ja parvlaeval sõites. Õppepäeva lõpetab viktoriin-teadmiste kontroll ja aruteluring.

Õppeprogrammis õpitakse tundma järve kui elukeskkonda Võrtsjärve näitel. Räägitakse siseveekogudest, inimeste seostest siseveekogudega, õpitakse kirjeldama siseveekogude elutingimusi, tehakse lihtsamaid järvevee omaduste mõõtmisi, selgitame keskkonnahoidliku käitumise põhimõtteid. Õpime tundma ja üksteisest eristama enamlevinud veetaime, -linnu ja kalaliike ning moodustama toiduahelaid/toiduvõrgustikke. Õppeprogramm toimub nii siseruumides kui õues. Kalaliike õpitakse tundma õppekeskuse akvaariumites elavate kalade näitel, veetaimi ja veelinde uurime järve kaldal jalutades ja parvega järvel sõites.