Õppeprogrammid

Veebiprogrammis „Sipelgas, lõvi, rästik või vihmauss – kas selgroogne või selgrootu?“  tutvustatakse selgroogsete ja selgrootute mitmekesisust, nende rühmi ja huvitavaid liike. Uuritakse loomade erinevusi välimuses, ehituses, eluviisis ja kohastumustes. Saab teada, mitu jalga on putukatel või ämblikel, mille poolest erinevad vihmauss ja rästik, kus asuvad tigude silmad, kui kiiresti liigub gepard, kuidas toidab oma poegi lõvi, mida söövad lepatriinud, ämblikud või ka paeluss. Programmi käigus saab vastata uurimisküsimustele ja lõpus toimub viktoriin.                                                                                                                                                                     

Praktilises rühmatöös ehitavad õpilased realistliku asula ja selle lähiümbruse maastikumaketi puude, majade, teede, põldude, metsade, veekogude ja muude objektidega arvestades, et see toetab elurikkust. Õpilased tutvuvad maastiku struktuuri mõjuga liikidele ja kooslustele ning inimtegevuse mõjuga tänapäevaste maastike kujunemisel. Analüüsitakse koostatud makette: millistele liikidele oleks selline maastik hea, millistele mitte ja kuidas inimesel seal elada oleks. Arutletakse loodusressursside kasutuse üle ja lahendatakse praktiline elurikkuse, asula ja lähiümbruse tööstuse, põllumajanduse ja looduskaitsega seotud planeerimisülesanne. Programm toimub õppeklassis ja TÜ loodusmuuseumis. Loodusmuuseumi püsinäitusel tutvume ka elustiku liigirikkusega.

Õppeprogrammis antakse ülevaade linnulauludest, lindudest ja nende rühmadest. Õpilased õpivad Eesti linde tundma laulu järgi, nad kirjeldavad ja vaatlevad linde, tutvuvad lindude tunnuste, eluviisi ja pesitsemisega ning keskkonnaprobleemidega. Õppeprogramm toimub TÜ loodusmuuseumis või kooli juures. Võimalik on tellida ka kevadist linnulaulu programmi loodusrajal.

Seente väliprogramm toimub metsas seeneretkena, millele lisandub soovi korral seenenäituse koostamine koolis. Õpilased õpivad tundma erinevaid seeneliike ja nende tunnuseid, uuritakse seente mitmekesisust ja kasvukohti, seente eluviisi ja seoseid teiste organismidega ning seente mürgisust ja söödavust. Õpitakse kasutama seenemäärajat. Arutletakse loodushoidliku ja jätkusuutliku eluviisi teemadel. Õppeprogrammi saab läbi viia ka koolis seente praktilise õppe ja uurimisena. Metsaprogrammile võtta kaasa seenekorvid või ämbrid.

Õpilased tutvuvad Eesti looduslike ja levinumate võõramaiste okaspuudega. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Õppeprogrammi üheks osaks on õppekäik okaspuude tundmaõppimiseks TÜ botaanikaaias või kooli juures pargis. Okaspuude programmis saavad vastuse mitmed küsimused: millised okaspuud kasvavad Eestis looduslikult, millised okaspuude liigid on meil tavalisemad haljastuses, kuidas eristada enamlevinud okaspuude perekondi, mis liiki on maailma kõrgeimad okaspuud, millised okaspuud elavad kõige vanemaks ja kui vanaks nad elavad, kui pikk on kõige pikem käbi maailmas, miks on okaspuud olulised meile kõigile (s.h. okaspuude roll süsinikuringes, kestlik metsamajandus, okaspuudega seotud toiduvõrgustikud), miks on vaja kaitsta kooslusi ja elurikkust.