Õppeprogrammid

Põlevkivi töötleval tööstusel on Eesti kõige suurema tööstusharuna ka kõige olulisem keskkonnamõju. Seetõttu tuleb selle sektori tähtsuse hindamisel riigi majandusele  hoolikalt kaaluda sotsiaalmajanduslike ja energiajulgeoleku aspekte ning ka keskkonnaaspekte

Töötoa programm annab infot põlevkivi kaevandamise erinevatest aspektidest ja mõjudest inimesele/keskkonnale/majandusele.

Programm koosneb: temaatilistest videotest, allegoorilisest kaevandusteemalisest rollimängust “Mis seal toimub?” ja  aruteludest ÜRO kestlikest ja riiklikest arengueesmärkidest ning tarbimisest

Õpilastele tutvustatakse kestliku arengu sihte, tekitada osalejates emotsionaalse seose rollimängu teemadega, arendades omavahelist koostööd leidmaks kõiki osapooli rahuldava tulemused. Käsitletakse ka eetilisi dilemmasid (nt töötus vs.loodushoid).

Peale õppeprogrammi läbimist õppija:

1) oskab mõista põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju erinevaid aspekte

2) oskab mõista meie igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõju seoseid

3) oskab nimetada taastuvenergia liike

4) oskab siduda mängus toimuv nii enne kui pärast üritust praeguses maailmas aktuaalsete teemade ja võimalike isikliku panustamise viisidega.

5) oskab väärtustada koostööd ja mõista kompromissini jõudmise viise.

Peale õppeprogrammi läbimist on õppija täiendanud ka  oma väärtuspädevust - suudab tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimeste ja loodusega, samuti mõista probleemide kompleksust ja ühiskonna probleemide/väljakutsete eri aspektide seotust.

Õppeprogramm on suunatud loodusteaduste õppimise ja loodusteaduslike karjäärivalikute populariseerimisele ja õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Räägime inimeste seostest veekogudega (järv kui uurimisobjekt, ajaloo kandja, tööandja jms). Järve kui elukeskkonda uuritakse Võrtsjärve näitel (tutvutakse järves elavate liikidega, räägitakse nende omavahelistest seostest, arutletakse keskkonnakaitse (sh jätkusuutliku kalastamise) teemadel. Viiakse läbi praktilisi töid, saadud tulemusi seostatakse järve elutingimustega. Programm toimub nii Võrtsjärve õppekeskuse siseruumides kui ka õues - järve kaldal jalutades ja parvlaeval sõites. Õppepäeva lõpetab viktoriin-teadmiste kontroll ja aruteluring.

Õppeprogrammis õpitakse tundma metsa, roostiku ja järve elupaigale iseloomulikke linnuliike välimuse ja laulu järgi. Õpilased kuulavad, vaatlevad ja kirjeldavad linde, tutvuvad lindude eluviisi, pesitsemise ja kaitsega ning linde mõjutavate keskkonnaprobleemidega. Õpivad seostama lindude anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid nende elukeskkonnaga ja põhjendama evolutsiooniteooriast lähtuvalt. Tutvutakse linnuvaatluse kui hobiga ning vaatlusinfo sisestamisega elektroonilisse andmebaasi. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, õppekeskuse lähedal metsas, roostiku- ja veelindude vaatlus parvega Võrtsjärvel.
 

Õppeprogrammi jooksul tutvutakse Järvemuuseumis elavate Eesti mageveekalaliikidega. Õpitakse tundma kalade välis- ja siseehitust, leitakse  seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil kalade vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad.
 

Antud programm toimub Emajõel laevaga sõites. Pingevaba keskkond ning vahetu kontakt loodusega annavad hea võimaluse tutvustamaks Emajõe vesikonna elukeskkonda. Teemadeks on ohutu liiklemine veekogul ning inimtekkeline reostus. Retke käigus õpitakse tundma ohutult veekogul liiklemise põhitõdesid. Tutvustatakse Emajõge, selle hetkeseisundit ning võimalikke reostusallikaid ning ohte. Selgitatakse erinevaid võimalikke viise reostuse eemaldamiseks.