Õppeprogrammid

Õppeprogrammis arutleme põhjalikult evolutsiooni teemadel – mis, kes ja kuidas. Uurime elu arengut, testime looduslikku valikut kui evolutsiooni „tõukamapanevat jõudu“, uurime evolutsiooni tõendeid.

Õppeprogrammis õpitakse praktiliselt tundma veeorganisme. Toimub selgrootute kahvapüük, vaadeldakse ning määratakse organisme erinevatest loomarühmadest selgrootutest ja selgroogsetest loomadest. Täidetakse uurimuslik tööleht ülesannetega veekogu liikidest, nende eluviisist, tunnustest, elukeskkonnast ja selle omadustest. Praktilise tegevuse  käigus saab vaadelda ka veega seotud selgroogseid loomi näiteks konnad, vesilikud, kalad, veelinnud.  Arutame loodushoidlikku käitumist veekogu ääres ja säästlikku eluviisi. Õppeprogrammi lõpus tehakse kokkuvõte vaatlustest ning veekogukogu keskkonnaseisundist. Aprillist oktoobrini viiakse õppeprogrammi praktiline osa läbi veekogu ääres selgrootuid veeloomi püüdes ja vaadeldes. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundma õppimine piltide ja tunnuste järgi – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. 

Õppeprogrammis antakse ülevaade Eesti kahepaiksetest, nende tunnustest, eluviisist ja kaitsest. Õpilased õpivad kahepaikseid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel: milline on kahepaiksete osa ökosüsteemides; kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist; miks kahepaiksed rändavad ja kuidas neid sellel ajal kaitsta; kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult. Õppeprogramm lõpeb loodusmuuseumi püsinäitusel, kus tehakse kokkuvõte ning määratakse konnade häälitsusi. 

Õppeprogrammi käigus tutvuvad õpilased Läänemere elustikuga ja seda läbi hülge silmade. Toimuvad mereteemalised aktiivülesanded, draama ja mängud, vaadeldakse kalu ja teisi mereelustiku eksponaate loodusmuuseumis. Arutletakse, kuidas inimene võib merd reostada ja kuidas merd saab kaitsta.