Plastist valmistatud helkiv ripats
I. Volk
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Meie igapäevases elus on nii palju pakendeid, paljud tarbeesemed on tehtud plastist. Vaatleme, kuidas saaksime vähendada plasti tarbimist ning kuidas plasti taaskasutada. Mida tähendavad pakenditel leiduvad tootemärgised? On kõik plastid meile ohutud? On aeg teha teadlikke valikuid. Lühike ülevaade plastide tootmisest ja kasutamisest. Praktiline töö: teeme helkiva ripatsi või juuksekummi.

Maakond: Raplamaa
Kopra poolt langetatav puu
Irene Volk
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste, 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Programmi eesmärgiks on tutvuda kopra, kui Eesti suurima närilise ning looduskeskkonda ja elurikkust aktiivselt mõjutava liigiga ning vaadelda loodusretke käigus kopra tegevusjälgi. 

Maakond: Raplamaa
Sihtgrupp: Lasteaed
Lühikirjeldus:

Loomaaed on koduks paljudele loomadele erinevatest elukeskkondadest. Programmi käigus vaadeldakse loomi ja neile kujundatud kodu loomaaias ning võrreldakse seda loodusliku elukeskkonnaga. Lapsed õpivad seostama looma välimust ja käitumist tema elukeskkonnaga ja saavad teada, et erinevatel loomadel on erinevad vajadused. Lastega arutletakse ka elupaikade hävimisega seotud teemadel. Praktilise liikumisülesande käigus saavad lapsed meenutada õppeprogrammi käigus kogutud teadmisi ning nende abil seostada looma ning elupaiga. 

NB! Õppeprogramm on sobilik 5-7-aastastele!

Maakond: Harjumaa
Kes elab metsa sees? Sagadi looduskooli programm
Sihtgrupp: Lasteaed
Lühikirjeldus:

Programmi käigus õpitakse tundma meie metsade imetajaid ja nende eelistatud elupaiku. Uuritakse metsloomade  jäljeridu ja tegutsemisjälgi.

Valgejärve elukeskkond
Marje Suharov
Sihtgrupp: 4-6 klass II kooliaste
Lühikirjeldus:

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

 

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.

Maakond: Harjumaa