Õppeprogrammid

Õppeprogrammis käsitletakse elu tekke ja päritolu teaduspõhiseid hüpoteese ning evolutsiooniprotsessi kulgu paleontoloogiliste tõendite ehk fossiilide põhjal. Õpilased koostavad evolutsiooni ja globaalsete sündmuste rea geoloogilisel ajaskaalal. Vaadeldakse fossiilide esinemisvorme ning eluvormide baasil tekkinud biogeenseid kivimeid kui olulisi maavarasid. Õpilased uurivad, määravad Eesti fossiile ning seostavad nende esinemist Eesti geoloogilise ehitusega. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust kujundades säästvaid ja jätkusuutlikke hoiakuid looduse mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamiseks.

Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui ühe olulisema maapõue loodusressursi ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Vaadeldakse ja õpitakse tundma erinevaid maavarasid lähtuvalt kasutussuunast. Arutletakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali energiamajanduse, rohepöörde ja kliimapoliitika arengu valguses. Praktilises töös hindavad õpilased kivimilasundi maavaralist potentsiaali, kaevandamisväärsust ning kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arendab kestliku majandamise hoiakuid ja säästlikku ressursikasutust, et vähendada maavarade kasutust ja sellega kaasnevat nii keskkonna kui sotsiaalmajanduslikku mõju.

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, kivimeid ja maavarasid. Õpilased võrdlevad erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamikes ja levikut geoloogilisel kaardil. Uuritakse erinevate kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoobiga määrates erinevad koostisosad. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama maapõue uurimise ja loodusressursside jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest, et hoida looduse terviksüsteemi kestlikkust. 

Õpilane tutvub vee füüsikaliste-keemiliste omadustega, oskab kasutada mõõtevahendeid ja õpib määrama vees elavaid selgrootuid. Arutleb veest kui elukeskkonnast ning loob seoseid, kuidas see mõjutab organisme, kes seal elavad.

Vaatluse all on kaks järve:

Järveotsa järv, mis on 16,9 ha pindalaga umbjärv ja mille suurim sügavus on 6,3 m. Järve loodenurgas on kallas kõrge ja põhi liivane. Lõunakallast ümbritseb soine mets.

Valgejärv, mis on 15 ha pindalaga allikatoiteline ja üsna madal. Sügavus koos lendmudaga on 2 m, sellest on vett kuni 0,5 m. Valgejärv on nime saanud järve põhja katva ainulaadse „valge muda” -järvelubja järgi. Seda leidub järves ja ümbritsevas soos kuni 3 m paksuse kihina.