Õppeprogrammid

Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja  meie tarbimisharjumuste vahel.

Mikroskoobi ja raku  tundmaõppimise praktikum.

Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse mikroskoope ja mikroskopeerimise vahendeid.

Rakkude uurimise praktikumi läbivad teemad (igal õpilasel on oma mikroskoop):

• mikroskoobi ehituse tundma õppimine, tööpõhimõtted ja ohutuse selgeks tegemine;
• rakkude prepareerimine; 
• rakkude vaatlemine mikroskoobiga;
• rakkude võrdlemine esitluse vaatamisel. 

Soovituslik 7.klass: toetab bioloogia ainekava: bioloogia uurimisvaldkond; mikroskoobi ehitus ja tööpõhimõtted; märgpreparaadi valmistamine ja vaatlemine. 

Rühmas kuni 12 õpilast.

Kaasa vahetusjalanõud!

Programmmi eesmärk on anda visuaalne ülevaade Päikesesüsteemist kui tervikust, asetades rõhu planeetidele (ja nende keskkondade erinevustele planeet Maast) kui Päikesesüsteemi kõige mitmekesisematele objektidele ning kinnistades teadmisi läbi praktilise õppe.

Õppetöö viiakse läbi planetaariumis, kus antakse visuaalne ülevaade Päikesesüsteemist 360-kraadise fulldome programmi abil, ja kosmoseteemalisel näitusealal.

Õppetööd läbivad teemad:

• vaadeldakse Päikesesüsteemi kaheksat planeeti ja teisi Päikesesüsteemi tähtsamaid objekte, nagu Päikest ja Kuud; 
• uuritakse planeetidel valitsevaid keskonnatingimusi ja võrreldakse neid Maa omadega; 
• võrreldakse planeetide suurust ja kaugust Päikesest ning visualiseeritakse Päikesesüsteemi kui tervikut;
• kinnistatakse ja tagasisidestatakse saadud teadmisi praktilise tegevuse käigus: planetaariumis lahendatakse rühmades digiviktoriini ning näitusealal mängitakse õppemänge.

Õppeprogramm viiakse läbi 24 õpilasele.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

Sageli arvatakse, et linnud on rumalad loomad, kelle aju on väike ning käitumine põhineb ainult instinktidel. Kahjuks toetab ka meie kõne- ja kirjakeel seda arvamust. Viimasel paaril aastakümnel on lindude uurimine saanud hoo sisse ning selgunud on palju huvitavaid tõsiasju, mis meie arvamuse "kanaajust" ümber lükkavad. Kas linnud mängivad? Kuidas linnud navigeerivad? Kas lindude hulgas on vargaid? Milline on lindude laul? 

Lindude ajalugu ulatub tagasi dinosauruste aega. Meie tänapäevaste lindude eellased olid olemas juba u 140 miljonit aastat tagasi. Kuid ometi ei ole me neid omapäraseid sulelisi veel väga hästi tundma õppinud. Võtame appi kana Ursula ning saame omavahel paremini tuttavaks.