Õppeprogrammid

Programmi eesmärk on anda õpilastele teadmisi Eesti toidumärgistest, kuidas valida tervislikke ja Eestis toodetud toiduaineid. Pööratakse tähelepanu keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele ning  köögis tekkivate jäätmete vähendamisele ja sorteerimisele.

I osa - õppetöö tutvustus. Õpetaja tutvustab tunni teemat, Eesti toidumärgiseid, eestlaste söömiskombeid,  tervisliku toitumist ja selgitab mida tähendab vajaduspõhine toidutarbimine ja kuidas see aitab kaasa keskkonna säästmisele.

II osa -  praktiline tegevus õppeköögis. Õpilased valivad vajalikud ja õiged toiduained, jälgides märgiseid ja  toidukoguseid. Valmistavad 3-4 liikmelistes gruppides retsepti alusel tervisliku toidu. Arutlevad teemal -  kuidas vähendada prügi ja toiduraiskamist, sorteerivad toidujäätmed ja prügi selleks ettenähtud märgistatud prügikastidesse.

III osa - kokkuvõtteid ja järeldused. Õpetaja esitab teemakohaseid kotrollküsimusi.

NB! Õppeprogrammis saab osaleda korraga kuni 12 õpilast (24 õpilasega grupid jagatakse kaheks).

Kaasa vahetusjalanõud!

Õppeprogramm “Liblikad luubi all” (STEAM) I kooliastme õpilastele annab võimaluse avastada liblikate maailma erinevatest vaatenurkadest. Võimalik on tutvuda elus
troopiliste liblikatega neile loodud looduslikus keskkonnas. Lisaks sellele sisaldab programm temaatilisi käelisi ja loomingulisi tegevusi kerges meeskonnatöö võtmes. Programm on lihtsas keeles, interaktiivne ja lõbus, pakkudes lastele võimalust õppida ning ennast loominguliselt väljendada.

Lolla lapsepõlve mängumaal toimuvas õppeprogrammis tutvud loodusega Koidula muuseumi aias. Sa näed, millised taimed päriselt välja näevad ja mis on nende nimed. Saad teada, kus ja kuidas elavad linnaaias linnud ja loomad ning mida nad kasvamiseks ja eluks vajavad. Saad lähemalt tuttavaks erinevate putukatega ning külastad neile ehitatud putukahotelli. Avastusraja abil rändame ajas tagasi Lolla lapsepõlve ja räägime sellest, milline nende pere aed 190 aastat tagasi välja võis näha. Ehedas keskkonnas saad ise kogeda, ise teha, ise avastada ja õppida.

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja  meie tarbimisharjumuste vahel.