Õppeprogrammid

Programmi eesmärk on õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust meie maailma kliimale ning kliimasoojenemisest tingitud mõjust elurikkusele ja inimkonnale.

Programm koosneb kahest osast. Esimene osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja külamajas. Uurime, millised muutused erinevad stsenaariumid ennustavad, räägime elektrienergia tootmise erinevate võimaluste plussidest ja miinustest, mõtleme mis on kliimasoojenemise mõju erinevatele valdkondadele (nt põllumajandus, tervishoid, metsandus, turism), mida saab teha, et kliimasoojenemist vähendada ja kohandada muutustega. Sissejuhatusena toimub väike rollimäng ja esitlus. Rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate teemadega, lahendavad ülesandeid, tutvustavad oma tulemusi ja toimub arutelu. Ühe praktilise tegevusena valmistavad õpilased matkale osa lõunasöögist (mahe, kohalik, taimne).

Teine osa programmist toimub matkal, kus külastame Õördi või Riisa raba taastamisala. Räägime, miks me vajame soid ja kuidas kuivendatud turbaalad rabade ja soode tähtsusest. Talvel on võimalik seda teha tõukekelgumatkana või räätsamatkana.

Programmi saab ka kooli tellida, sel juhul saab läbi viia ainult I osa programmist.

Klaas on täiel määral ümbertöödeldav materjal, seega on selle taaskasutamine täiesti jäätmevaba protsess, mis vähendab ümbritsevale loodusele negatiivset mõju.

Lapsed õpivad tundma, kuidas klaasi saab uuesti kasutada ja miks prügi sorteerimine aitab loodust hoida.
Mängitakse prügi sorteerimise mängu ja valmistatakse vitraažiklaasi jääkidest mosaiikmagnet.
Programm ühendab loovuse, mängu ja keskkonnahoidliku mõtteviisi.

Programm annab põhikooli õpilastele vahetu teadusliku uurimistöö kogemuse. Õppeklassis saavad õpilased ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest. Nad töötavad 3–4-liikmelistes rühmades, püstitades uurimisküsimuse ja hüpoteesi.

Seejärel suundutakse Metskonna puhkekohta, kus rühmad uurivad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Välitöödel kaardistatakse 1 × 1 m prooviruutudes taimestiku katvus, liigirikkus, kõrgus, arvukamad liigid ja keskkonnatingimused ning dokumenteeritakse töö fotosid tehes.

Pärast välitöid suundutakse uuesti õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Excelisse ning koostatakse lihtsad tabelid ja graafikud. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö ja esitavad tulemused ettekandena.

Õppeprogramm tutvustab õpilastele põhjavee liikumist, karstinähtusi ja vee kaitset tundlikus karstipiirkonnas. Programmi esimene osa toimub Nõva Looduskoolis, kus õpilased õpivad teooriat ja viivad läbi praktilise töö „Maastikuakvaarium“. ERR-i uudisloo abil tutvutakse varasemate turbakaevandamisega seotud veeprobleemidega Salajõe külas. Õpilased püüavad leida viise põhjavee kaitsmiseks tundlikul alal. 

Teises osas toimub õpperetk Salajõe karstialale, kus vaadeldakse neeldumisala, karstilehtrid, maa-alust jõe lõiku ja Tiberna allikat. Õpilased täidavad matkarajal töölehe ja kinnistavad põhjavee kaitsega seotud teadmisi. Programmi käigus arendatakse loodusteaduslikku mõtlemist, rühmatööoskust ja keskkonnateadlikkust.

Programm tutvustab selgrootute mitmekesisust, nende kohastumusi ning seoseid inimese igapäevaeluga. Õpilased koguvad erinevaid püügimeetodeid kasutades looduskooli ümbrusest erinevaid selgrootuid, määravad liigid ja uurivad nende välistunnuseid. 

Praktilise töö käigus uuritakse nii vees kui ka maal elavaid selgrootuid. Seejärel jälgitakse nende välisehitust ja liikumist ning täidetakse tööleht nende kohastumuste kohta.  

Programmi lõpus püütakse leida esindajaid järgmistesse gruppidesse: tolmeldajad, kahjurid, haigustekitajate levitajad jne. Töö kokkuvõttena arutleme selgrootute rolli üle looduses ja inimese igapäevaelus.