Õppeprogrammid

Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud,  sõudurid, vesikirbud.  Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini.  

Õppeprogrammi jooksul külastame nii vääriselupaik Veskimetsa kui ka troopilist Kagu-Aasia vihmametsa, mis annab õpilastele haruldase võimaluse võrrelda kahte nii erinevat, aga teisalt nii sarnast metsatüüpi. Tunni muudavad mitmekesisemaks praktilised ülesanded – toiduvõrgustiku rollimäng salumetsas ning temaatiline maastikumäng vihmametsa kasvuhoones. Tegevuste tulemusena õpivad lapsed looduses leiduvat märkama ning neil on parem arusaam metsa olemusest, olulisusest ning jätkusuutlikust majandamisest.

Õppeprogramm sobib 6. klassi õpilastele.

Õppeprogrammi sisuks on elurikkuse väärtuste tundmaõppimine nii looduse kui inimühiskonna vaatest. Rühmatöös koostatakse toiduvõrgustik aineringluse mudelina ökoloogilise püramiidina. Saadakse selgeks looduse kestliku toimimise põhimõtted elurikkuse osalusel.

Ringmajanduse näidete abil ja seoses kestliku arengu eesmärkidega arutletakse teadliku tarbimise rolli üle meie igapäevaelus. Programmil võrreldakse erinevaid pakendeid ja materjale ning räägitakse toote eluringist. Praktilise töö käigus uuritakse binokulaaridega mikroplasti näitel looduslike ja tehismaterjalide lagunemisprotsessi erinevusi vees ning mullas, mängitakse keskkonnateadlikkuse bingot.