Õppeprogrammid

Programm viib kokku matemaatikas õpitu päris looduses eksisteerivaga. Milliseid kujundeid võib leida metsa alt ja õue pealt? Kui pikad või rasked on matkal kohatud loodusobjektid? Eriti põnevaks läheb, kui püüame puude ja põõsaste kõrgust ära arvata. Anname esmalt hinnangu ja seejärel kontrollime tulemust mõõtmise teel. Oskus täpselt mõõta nõuab harjutamist. Loendame hulkasid, olgu selleks linnud parves, puud metsatukas või hoopis sipelgad pesas. Kuidas jõuda tulemuseni, mis vastab tegelikkusele? Läbi mängude harjutame liitmist-lahutamist saja piires. Me ei unusta ka loodusõpetust ja teeme tutvust retke käigus kohatud liikidega. Kuna liigume looduses, annab programmil osalemine ka lastele vajalikku füüsilist koormust.

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Õppeprogrammi käigus saadakse ülevaade Võrtsjärvest kui elukeskkonnast ja pika traditsiooniga kalandus- ning puhkepiirkonnast, Võrtsjärve tekkeloost ja legendidest ning mageveekaladest. Räägitakse kalaliikide mitmekesisust maailmas ja Eestis. Selgitatakse, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad. Järvemuuseumis elavaid mageveekalu vaadeldes õpitakse, mil viisil neid üksteisest eristada. Õpitakse tundma ja kirjeldama Eesti magevetes (sh Võrtsjärves) enamlevinud kalaliike. Selgitatakse kalade rolli veekogudes ja inimeste elus, tutvustatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja parvega Võrtsjärvel.

Õppeprogrammi käigus tutvutakse Võrtsjärvega ja Eesti mageveekaladega ning õpitakse erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistavad õpilased kalade määramise oskuseid, õpivad moodustama erinevaid toiduahelaid, väärtustama kohalike liikide ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust, saavad selgeks võõrliikidega kaasnevad ohud ning säästva kalastamise põhimõtteid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma lihtkäsiõnge ja püütakse Võrtsjärvest kala. 

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja kalastamine Võrtsjärve kaldal. 

Õppeprogrammi käigus tutvutakse Võrtsjärvega ja Eesti mageveekaladega ning õpitakse erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistavad õpilased kalade määramise oskuseid ning õpivad säästva kalastamise põhimõtteid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma lihtkäsiõnge ja püütakse Võrtsjärvest kala. 

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, kalastamine Võrtsjärve kaldal.