Õppeprogrammid

Kuidas saab inimene teda ümbritsevast keskkonnast infot või avastab uusi asju? Kogu info väliskeskkonnast saab inimene oma meelte kaudu. Mängulises ja uurimuslikus õhkkonnas Tartu Ülikooli muuseumis avastame oma meeli ja paneme meeled proovile. Muuhulgas vaatame Camera Obscurat ja valguste segunemist, liigume läbi lõhnu tulvil salakäigu, proovime kompimise abil objekte ära tunda, teeme lõbusaid katseid heliga ning testime, kui paljud meist on supermaitsjad. 

Õppeprogrammi peamine eesmärk on teada saada, kes on putukas ja kuidas putukat eristada teistest pisikestest loomadest. Selle uurimisel avaneb suur vormide ja värvide mitmekesisus, mille keskel leitakse, mis on putukaks olemise ühisosa. Uurimisküsimustele vastamiseks võetakse appi putukakollektsioonid, binokulaarid ja töölehed, mis lisaks sisulistele teadmistele arendavad loovust, käelist osavust ja numbrite tundmist.

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvume imetajate eluga fotode ja loodusliku materjali (topised, suled, pesad, munad) vaatlemise, võrdlemise ja arutelude abil. Tänu topistele näevad lapsed imetajaid tegelikus suuruses. Õpitut kinnistatakse erinevate mänguliste tegevuste abil.

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvutakse erinevate putukatega fotode ja loodusliku materjali vaatlemise, võrdlemise ja arutelude abil. Putukaid vaadeldakse putukakarpides ning mikroskoopide abil. Õpitut korratakse erinevate mänguliste tegevuste abil.

Õpilased tutvuvad rabakooslusega ja õpivad määrama rabataimi taimeruudumeetodi abil. Programmi käigus uuritakse rabakeskkonna iseärasusi ja arutletakse inimese mõju üle rabadele ning seostatakse õpitut kestliku arengu põhimõtetega.