Õppeprogrammid

Õppeprogramm annab ülevaate ühe Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest,  iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele. Lisaks uuritakse maastiku muutumist viimase 100 aasta jooksul.

Õppeprogramm „Galaktikad ja kosmoloogia“ avardab arusaama Universumi ehitusest ja arengust,
pakkudes õpilastele terviklikku maailmapilti alates Suurest Paugust kuni tänapäeva kosmiliste
struktuurideni. Õpilased uurivad galaktikate liike, nende moodustumist ja arengut, meie Linnutee
ehitust ning inimese kohta Universumis. Samuti arutletakse tänapäevaste kosmoloogiliste teooriate ja
võimalike tulevikustsenaariumide üle – alates multiversumi ideest kuni lisadimensioonideni.
Programm seob teaduslikku maailmapilti keskkonnateadlikkusega: arutletakse, kuidas teadmised
kosmilisest arengust aitavad paremini mõista ka elu haprust ja vastutust Maa ökosüsteemide hoidmisel.

Õppeprogramm annab ülevaate elu arengust Maal, Eesti geoloogilisest minevikust ja Eestis leiduvatest fossiilidest ja fossiilsetest kütustest.

Õppetöös kasutatakse  Pernova Loodusmaja kivististe kogu, I-Pade, tööleht, kivististe teemalisi väljatöötatud infostende.

Praktikum viiakse läbi 4-liikmelistes gruppides.

Õpperogrammi läbivad teemad:

• tutvutakse kivististe määramise võimalustega ja määratakse erinevaid fossiile rühmatöös;
• fossiilide paigutamine geoloogilisse ajastusse;
• individuaaltööna töölehe täitmine (erinevad kivistised).

Tänapäeval tuntud 118- st elemendist on enamus metallid. Kõige levinum metall maakoores on alumiinium. Igapäevaselt puutume metallidega kokku pidevalt, neist on valmistatud paljud nii meile vajalikud tarbeesemed, alates nugadest-kahvlitest kui ka raudteed ja sillad. 

9.klassis:

Arutleme metallide iseloomulike omaduste, nendel põhinevate rakendusvõimaluste, aktiivsuse üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega ja võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi vaadeldes tuntumate metallide näidiseid, hindavad selle põhjal nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning teevad katseid metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks.

Gümnaasiumi astmes:

Arutleme keemiliste elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste muutuse perioodilisustabelis, metallide pingerea, reageerimise vee ning hapete ja soolade lahustega, redoksreaktsioonide, metallide saamise maagist üle.

Metallide omadused õppeprogrammiga tutvuvad õpilased metallide iseloomulike reaktsioonidega lihtainetega, hindavad nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide ja vee vahel ning metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdlevad nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt), seostavad kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega, koostavad vastavaid reaktsioonivõrrandeid ning määravad oksüdeerijaid ja redutseerijaid, kirjutades elektronide üleminekuvõrrandeid,uurivad katseliselt metallide reageerimist soolalahustega,  teevad läbi katse puhta metalli saamiseks tema soolast.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Tänapäeval me teame, et nii eluta kui elusloodus koosneb samadest keemilistest elementidest. Elusorganismid koosnevad peamiselt veest ja orgaanilistest ainetest nagu süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduses domineerivad lihtsama ehitusega anorgaanilised ained. Elus ja eluta loodus on aineringe kaudu omavahel tihedalt seotud.

III kooliasmes :

• Arutleme elementide esinemisvormi üle erinevates ühendites, mis on ioonid ja kuidas need tekivad, kuidas tuvastada inimsilmale nähtamatuid osakesi, mis on keemiline reaktsioon, kuidas seda ära tunda, miks on vaja teatud elemente inimese tervise seiukohalt ja kus neid inimeses leidub.
• Praktikumis viib õpilane läbi kvalitatiivse analüüsi kolme metalliiooni kohta rohelises taimes ja mõnes kaltsiumkarbonaati sisaldavas looduslikus objektis. Enne keemiliste katsetega alustamist püstitab õpilane hüpoteesi, milline objekt sisaldab rohkem ioone. Katsete käigus omandab õpilane oskusi mitmete keemialaboris kasutatavate vahenditega ümberkäimiseks.
• Laboritöö lõpuks kontrollib õpilane oma hüpoteesi paikapidavust.

Gümnaasiumi astmes:

• Arutleme ioone sisaldavate lahuste tekke polaarsete ja ioonsete ainete lahustumisel; ioonidevaheliste reaktsioonide lahustes, nende kulgemise tingimuste üle.
• Praktikumis viib õpilane läbi ioonidevahelised reaktsioonid lahustes ja vormistab need reaktsioonivõrrandite näol.
• Kvalitatiivse analüüsi käigus saadud tulemuste kohta täidab ka tabeli ning teeb järeldused tabeliandmetele ja reaktsioonivõrranditele toetudes.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.