Õppeprogrammid

Põnevaid karstinähtusi selgitame Tuhala karstialal, kus põimuvad nii esivanemate uskumused kui teaduse seisukohad. 2,5 km pikkusel matkarajal on näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Siin on koopaid, orge, lehtreid, nõgusid, järvi ja allikaid. 

Soode all on umbes viiendik Eesti pindalast. Lahemaa metsade rüpes asuvas Viru rabas selgitame, mis on soo ja mis on raba, nende tähtsust puhta vee säilitamisel, aga ka lindudest-loomadest, kellele just sellised alad on meele järgi. Programmi käigus õpime tundma iseloomulikke metsa- ja rabataimi.

Järva maakonna läänepiirile jääb Kakerdaja raba, mis on Kõrvemaa suuremaid rabasid. Raba on hästi laukarikas ja huvitava taimekooslusega. Mööda laudteed rabajärveni matkates saame nautida kauneid rabavaateid. Uurime, mis on ikkagi raba, mis taimed kasvavad rabas ning kuidas Kakerdaja raba on omale nime saanud.

Keila juga kuulub Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka ning on imetlemisväärne eriti kevadisel ajal. Uuesti on korda saanud ka uhke lossihoone jõe kõrgel kaldal. Läheme uurime, mis üldse on juga, teeme juttu vee-elanikest ja hüdroenergia kasutamisest. Põnevust annavad juurde rippsillad. Liigirikkas pargis teeme tutvust taimedega ning soovi korral saame linnulaulu saatel pidada ka mõnusa pikniku.

Õppekäigu vältel külastame Jägala juga, kus veemassid suure kohinaga langevad kaheksa meetri kõrguselt paeastangult. Aegade jooksul on vesi kulutanud-kujundanud siin lausa kanjoni. Vee energiat on inimene sajandite jooksul kasutanud, rajades vesiveskeid ning hiljem hüdroelektrijaamu. Muinasaegse linnamäe juures on Jägala veed jällegi meile rohelist energiat andmas. Kostivere lagedal karstiväljal aga uurime põnevaid tühemikke ja tunneleid, mille vooluvesi paepinda uuristanud. Aukohal on siin troonimas uhke kiviseen. Lausa käega katsudes saab siin igaühele selgeks, mida see karst endast kujutab.