Õppeprogrammid

Programmi üldteema on mahe- ja intensiivpõllumajandus ning mõju keskkonnale, vaatluse all on ka kliimamuutuste seos põllumajandusega. Programm toimub kooliklassis ja koosneb 2 osast: I kohtumisel (2x45 min) saadakse ülevaade põllumajanduse viisidest ja selle mõjust loodusele. Praktilise tööna külvavad õpilased klassis kasvtamiseks erinevaid põllukultuure (nt nisu, oder, tatar, kaer), mida nad hakkavad kastma eri kastmislahustega. 6-7 nädala pärast toimub programmi II osa (2x45 min): analüüsitakse taimede kasvu, koevedeliku suhkrusisalduse abil eri kastmislahuste mõju ning hinnatakse eri tava-/mahepõllumajanduse plusse ja miinuseid. Programmis on vajalik õpetaja aktiivne osalus taimede kasvatamisel, sh kastmislahuste tegemisel ja õpilaste juhendamisel taimede eest hoolitsemisel.

Programmi eesmärgiks on pöörata tähelepanu kaupadele ja teenustele, mis ökosüsteemid inimesele pakuvad. Et märgata ja väärtustada ka neid kaupu ja teenuseid, mida muidu väärtustada ei osata. Tegemist on laiapõhjalise väärtuskasvatusega, mille abil näidatakse, et looduskaitse ei ole asi iseeneses, vaid looduse hoidmisel on oluline roll inimeste elukvaliteedi säilitamises. Loodusressursside mõistlik kasutus ja säästlik eluviis aitavad säilitada ressursse nii praegustele kui järeltulevatele inimpõlvedele. Märksõnad - ökosüsteem, ökosüsteemiteenused: varustusteenused (nt. puit, liiv, vesi, energia, marjad jne), kultuuriteenused (õppe-, teadus- ja loometegevused),  säilitus- ja tugiteenused (elupaigad, tolmendamine, bioloogiline mitmekesisus, vee isepuhastumisvõime jm), inimeste heaolu.

Programmi raames tutvustatakse õpilastele taastuvate energiaallikate olemust ning viiakse läbi praktilised tööd tuule-, päikese- ja hüdroenergia kasutamise kohta. Korratakse mõisteid: tuule-, päikese-, hüdroenergia, taastuvenergia, fossiilne energia. Teostatakse mõõtmisi jõe voolukiiruse osas, valmistatakse päikesekollektor, selgitatakse sidrunikella olemust. II kooliastme programm lõppeb praktilise ülesandega: meisterdatakse tuuleratas.

Lisaks Eesti imetajatele saame tuttavaks mõne vanasõna- ja kõnekäänuga ning mõistatame mõistatusi.

Kas tunneme rukist, nisu, otra ja kaera? On nad kõik ainult inimesele või sobivad ka metslooma toidulauale?