Õppeprogrammid

Õppeprogrammis käsitletakse elu tekke ja päritolu teaduspõhiseid hüpoteese ning evolutsiooniprotsessi kulgu paleontoloogiliste tõendite ehk fossiilide põhjal. Õpilased koostavad evolutsiooni ja globaalsete sündmuste rea geoloogilisel ajaskaalal. Vaadeldakse fossiilide esinemisvorme ning eluvormide baasil tekkinud biogeenseid kivimeid kui olulisi maavarasid. Õpilased uurivad, määravad Eesti fossiile ning seostavad nende esinemist Eesti geoloogilise ehitusega. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust kujundades säästvaid ja jätkusuutlikke hoiakuid looduse mitmekesisuse ja elurikkuse säilitamiseks.

Õppeprogrammis käsitletakse maavara kui ühe olulisema maapõue loodusressursi ja majanduse tootmisobjekti uurimise ja kaevandamise geoloogilisi, tehnoloogilisi ja keskkonnakaitselisi aspekte. Vaadeldakse ja õpitakse tundma erinevaid maavarasid lähtuvalt kasutussuunast. Arutletakse Eesti maavarade tulevikupotentsiaali energiamajanduse, rohepöörde ja kliimapoliitika arengu valguses. Praktilises töös hindavad õpilased kivimilasundi maavaralist potentsiaali, kaevandamisväärsust ning kaevandamisega kaasnevaid keskkonnariske. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arendab kestliku majandamise hoiakuid ja säästlikku ressursikasutust, et vähendada maavarade kasutust ja sellega kaasnevat nii keskkonna kui sotsiaalmajanduslikku mõju.

Õppeprogrammis käsitletakse Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, kivimeid ja maavarasid. Õpilased võrdlevad erinevate kivimikihtide järjestust puursüdamikes ja levikut geoloogilisel kaardil. Uuritakse erinevate kivimite ja pinnakattesetete koostist mikroskoobiga määrates erinevad koostisosad. Õppeprogramm suurendab õpilaste keskkonnateadlikkust ja arusaama maapõue uurimise ja loodusressursside jätkusuutliku kasutamise vajalikkusest, et hoida looduse terviksüsteemi kestlikkust. 

Tervislik ja mitmekesine toitumine on terve eluviisi alus. Praktilises ja õpilasi kaasavas muuseumitunnis lõimitakse põnevad teadmised inimkeha toimimisest – vereringest, maitsemeeltest ja seedeelundkonnast – ning seostatakse need tervisliku eluviisi, mitmekesise ja planeedisõbraliku toitumise põhimõtetega. Õpilased on tunni vältel toidu dektetiivid, kes uurivad, mis saab toidust meie kehas, kust toit tuleb ja miks nii palju toitu raisku läheb. 

Õpilased jagunevad gruppideks, mis kehastuvad erinevaks metsaga seotud huvigruppideks. Huvigrupid saavad info ja materjalid konkreetse grupi seisukohtade, huvide ja ootuste kohta metsa majandamisel. Õpilased valmistavad ennast materjali kasutades ja grupitööna ette oma seisukohtade kaitsmiseks debatis teiste huvigruppidega. Toimuvad debatid, kus iga huvigrupp kaitseb oma huvisid. Lõpptulemuseks peaks sõlmitama kokkulepe huvigruppide vahel.