Õppeprogrammid

Saame õppeprogrammi jooksul teada, kas kõik sood on rabad.
Kuidas sood tekivad ja milline on elukeskkond soodes? Õpime tundma soo peamisi liike ja nende kohastumusi. Räägime soode tähtsusest ja kasutusvõimalustest. Valmistame sootaimedest A-5 suuruses kaardi. 

Õppeprogramm toimub osaliselt klassiruumis ja osaliselt kooli lähedal õues, programmi viiakse läbi talvel. Sissejuhatavas osas, täidetakse grupitööna töölehti küsimustega lindude rände, meil talvituvate lindude, asula elukeskkonna kohta ning milliseid keskkonnamuutusi näitab meile lindude arvukuse või liigirikkuse muutus, miks tehakse linnuvaatlusi, kuidas linnakeskkonda keskkonnasõbralikumaks muuta. Ühiselt arutletakse vastuste üle. Õpitakse lindude määramist nende väliste tunnuste järgi, linnuraamatute ja interneti abil. Iseseisva töö osas otsivad õpilased grupiti aias või pargis linde ja määravad neid. Kokkuvõtvas osas arutletakse vaatluse tulemuste üle võetakse päev kokku.

Optika õpituba on loodud toetama põhikooli 8. klassi füüsika valgusõpetuse teemade käsitlemist praktilisel ja kogemuslikul viisil. Õpilased töötavad väikestes rühmades valgusõpetuse tööjaamades, kus nad teevad katseid läätsede ja erinevate optikavahenditega ning lahendavad juhendatud ülesandeid.

Õpitoas käsitletakse nägemise ja valguse levimisega seotud teemasid läbi eluliste näidete: vaadeldakse maailma „mesilase silmadega“, võrreldakse erinevat tüüpi prillide mõju nägemisele ning seostatakse õpitut igapäevaeluga. Õpituba toetab õpilaste uurimuslikke ja koostööoskusi, pakub vaheldust tavapärasele klassitunnile ning aitab kinnistada teoreetilisi teadmisi läbi katsetamise. Huvilised saavad uurida ka mikroskoobiga.

Õppekäigul Kurtna järvestikus uurivad 7.–9. klassi õpilased, kuidas loodusressursside kasutamine ja inimtegevus mõjutavad kaitseala maastikku ja järvede seisundit. Vaatluste, lihtsate mõõtmiste ja arutelude abil otsitakse seoseid „tõendi–mõju–lahenduse” vahel ning sõnastatakse ideid, kuidas vähendada looduskasutuse koormust kaitsealale.

Eesti looduse üheks sümbolmaastikuks on Põhja-Eesti klint koos rannikuga ehk rahvakeeli pankrannik. Antud programm käsitleb pankrannikut kui tervikut, mis on kombineeritud 4st alaprogrammist: Põhja-Eesti klint koos ordoviitsiumi aegsete kivimite ja kivististega, klindimets, mereäärne rand koos rändkivide ja teiste leidudega ning loomulikult pankrannikut iseloomustavad jõed ja joad.