Õppeprogrammid

“Kivististe jahil” uurivad 1.–3. klassi õpilased väikese väljapaneku juures kivististe näidiseid ning õpivad juhendaja toel ära tundma paekivi ja põlevkivi. Seejärel minnakse aherainemäele mängulisele otsingule, kus rühmad otsivad ja võrdlevad leide ning kasutavad lihtsat pildikaarti/määrajat. Programmi lõpetab ühine leidude “mininäitus” ja lühike kokkuvõte turvalisest ja loodust hoidvast käitumisest.

Programmi käigus saadakse ülevaade loodusressursside – liiv, turvas, joogivesi, tehnoloogiline vesi ja põlevkivi – kasutamise kohta ning nende mõjust kaitsealale, Kurtna järvestikule.

Õppekäigul teevad 4.–6. klassi õpilased Kurtna järvestikus järve kaldal rühmatööna magevee vaatlusi: mõõdavad ja võrdlevad vee lihtsaid näitajaid ning uurivad määraja abil elustikku (taimed, pisiloomad). Koondarutelus seostatakse vee omadused, taimestik ja loomastik ning arutletakse inimese mõju ja järve hoidmise võimaluste üle.

Programmi raames tutvustatakse vahetus keskkonnas erinevate pinnavormidega: sisemaised luited, rannaluited ja oosid. Kohalikud nimetavad neid kõiki kriivadeks. Need huvitavad, rabast kerkivad pinnavormid on elupaigaks paljudele loomadele ja olid pikka aega elupaigaks ühele huvitavale kogukonnale - poluvernikutele.

Eesti looduse üheks sümboliseerivaks maastikuks on kindlasti Põhja-Eesti klint.

Programmi raames teostatakse klindi vaatlusi vähemalt kahes erinevas kohas, kus on hästi jälgitavad klindi ehituslikud ja maastikulased iseärasused. Rannas otsitakse ja uuritakse erinevaid kivimeid ja kivistisi.