Õppeprogrammid

Programmi alguses häälestutakse koostöise rühmaülesande abil eristama roomajaid teistest selgroogsete klassidest. Seejärel tutvuvad õpilased paksunahaliste maja kollektsiooni näitel roomajate põhitunnustega - väga lähedalt vaadeldakse soomuselisi ja kilpkonnalisi, tehes juttu nende kohastumustest, eriäradest ja igapäevaelust nii looduses kui loomaaias. Praktilise uurimisülesande käigus rühmades õpitakse tundma erinevaid roomajarühmade esindajaid ning nende üldtunnuseid, samuti peamisi ohutegureid looduses ja liigikaitse viise.

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid keskendutakse herbaariumi mõiste ja olulisuse tundmaõppimisele, saadakse teada, kuidas herbaarmaterjali koguda ja kuivatada, meisterdatakse lihtsaid herbaarlehti ja õpitakse kodumaiseid taimi määrama. Kasvuhoonetes tutvutakse erinevate troopiliste taimede ja nende kasutusaladega (toit, riided, maitseained) ning mürgistest taimedest hoidumisega. Teadmiste kinnistamiseks joonistatakse üks taim ning kirjutatakse juurde taime nimi ja kasutusala.

Sellel programmil saavad selgeks selgroogsete loomade klassid ja nende üldtunnused. Alustatakse väikese rühmatööga. Loomaaiaretke käigus külastatakse troopikamajasid, kus vaadeldakse kalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate klasside esindajaid, kelle eripäradest, kohastumustest ja elust arutletakse pikemalt. Programmi lõpus pannakse teadmised proovile muhedas mälumängus “Kaamelivillak”, mis kordab ja kinnistab kohapeal kuuldut ning juba koolipingis õpitut. Programm sobib hästi nii teema sissejuhatuseks kui kokkuvõtteks.

Kasutades erinevaid aktiivõppemeetodeid õpitakse taimedega seotud põhimõisteid (puu, põõsas, puhmas, rohttaim, juur, vars, leht, õis, vili, õistaim, okaspuu, käbi), tutvutakse erinevate kodumaiste ning subtroopiliste ja troopiliste puude, põõsaste, puhmaste ja rohttaimedega, nende kasutusalade (toit, riided, ravimid) ja mürgistest taimedest hoidumisega. Õpitu kinnistamiseks mängitakse piltkaartidega mängu ning joonistatakse.

Programm on uurimusliku suunitlusega. Sissejuhatavas osas tutvutakse klassiruumis veekogusid iseloomustavate parameetrite ja sealsete organismidega. Praktilise töö esimene osa toimub tiigi ääres, kus mõõdetakse rühmatööna Vernieri andmekogujate abil vee temperatuuri, pH-d ja tehakse kokkuvõtteid veekogu seisundi kohta. Seejärel võetakse kahvadega veeselgrootute proovid. Praktilise töö teine osa toimub õppeklassis, kus uuritakse mikroskoopidega veeorganisme ning otsitakse vastust tunni alguses püstitatud uurimisküsimusele.