Maakond
Hind
Keel
Sihtgrupp
Keskus
Grupi suurus
Kvaliteedimärgis
Mets on täis põnevaid tegelasi ja lugusid. Metsas jalutades näeme tavaliselt üsna palju, kuid veel rohkem jääb meile märkamata ja meie silmade eest justkui varjatuks.
Selle retke käigus püüame koos avastada, märgata ning kogeda oma erinevate meeltega looduse mitmekesisust. Uurime, milline on metsa elu ja kuidas metsaelanikud omavahel seotud on. Vaatleme nii suuri kui väikseid metsaelanikke ja nende tegevusjälgi.
Räägime lugusid, mõistatame, lahendame ülesandeid.
Põhja-Kõrvemaa – Eestimaa Šveits – pakub metsade, ooside, rabade ja järvede keskel kauneid loodusvaateid ja võimalusi erineva pikkusega matkadeks.
Tere tulemast Eestimaa kõige suuremale nõmmele! Mis on nõmm? Vastuse leiad just siit, tuulte ja kanarbiku lõhnade väljalt, mille sarnast võid leida kaugelt Lapimaalt. Kuidas on Jussi Nõmm tekkinud ja kas nõmm ilma inimeseta saab olla nõmm? Jussi Nõmme kultuuri ja looduslood viivad meid ajas tagasi ja toovad tänapäeva. Nõmme taime ja loomariik hoiab endas paljusid looduskaitse all olevaid liike. Nõmme liivane teerada viib meid edasi nõmme metsadesse, kus ootavad oma ilus metsajärved. Jussi järvede vaheline maastik on põnev ja vaheldusrikas igal aastaajal, kus saab ennast proovile panna oosidele tõusmise ja laskumisega.
NB! Jussi rada asub kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohualal, seepärast on osadel päevadel aastas rajal liikumispiirang. Kuupäeva kokkuleppides uurime eelnevalt, et sel ajal piirkond avatud oleks.
Uues püsiekspositsioonis „Sissejuhatus Eesti disaini“ olevaid esemeid lähemalt uurides saadakse aimu mõttelaadi muutumisest Eesti disainis viimase saja aasta jooksul. Seejärel pannakse paika kriteeriumid, mida tuleks arvestada jätkusuutliku disaini juures, et valida välja kolm kõige keskkonnasõbralikumat eset. Lõpuks teeb iga grupp ühe eseme kohta põhjalikuma uuringu ja toob välja, mida ta muudaks selle eluringis, et seda veel jätkusuutlikumaks muuta.
Programmi märksõnadeks on:
talikülalised ja paigalinnud,
talveuni ja talveuinak,
taimed ja igihaljad taimed,
veekogud, tegevused ja ohud talvel.
Juhendaja näitab slaide ja räägib meie metsades elavatest imetajatest ja nende tegutsemise jälgedest. Pärast seda jagunevad õpilased gruppidesse ja teevad grupitööd, mille käigus püüavad ära arvata erinevate loomade jälgi etteantud piltide järgi. Seejärel arutatakse koos selle üle, mis tunnuste alusel saab erinevate loomade jälgi eristada, missuguste loomade jäljed on sarnased ja mida jäljed meile looma liikumisest ja tegutsemisest räägivad. Lõpuks saavad kõik lapsed rääkida, mida uut nad õppepäeva jooksul teada said.