Õppeprogrammid

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.

4-tunnise programmi jooksul õpilased lahendavad rühmadena praktilisi maa-elu teemalisi matemaatika ülesandeid. Vaja on maatükk mõõta, kuuse kõrgust hinnata, vahtrapuu mahtu arvutada, hobuse kopli puitmaterjali vajadus arvutada jne. Üheks ülesandeks on arvestada toiduainete koguseid ja lõkkel endale toitu küpsetada. Õpilased orienteeruvad ümbruses kaardi abil ja liiguvad ringi matkatõukeratastega. Peale ülesannete vastuste kontrollimist, arutletake säästva transpori võimaluste üle ning vaadatakse näitlikku videot.

Programmi eesmärgiks on see, et õpilased tunnetavad metsa kui ökosüsteemi, oskavad märgata ja hinnata elurikkust, inimese rolli looduse ringkäigus ning teavad keskkonnasäästliku looduse kasutamise põhimõttteid.

3-tunnise programmi jooksul saavad lapsed osaleda lihtsamates talutöödes, toita koduloomi (kanad, kuked, pardid, küülikud, kitsed, lambad, hobused, poni), kuulevad miks loomi peetakse, kuidas neid hüütakse, mida nad söövad ja kuidas eristada loomade kehaehitust ja rühmitamist. Missugune on keskkonnasõbralik ja säästev eluviis, mida tähendab mahe ja milleks loomade sõnnik kasulik on? Lapsed tutvuvad erinevate vanade talutööriistadega. Osalejad korjavad kanalast mune ning valmistavad ise sellest rooga, koos tehakse ka koorest võid. Väikese ülevaate saab ka linakasvatusest- saab näha põldu ja katsuda linataime ning proovida kuidas taimest niiti saab.

Seekord võtame suuna sohu ning proovime tunnetada, millises rütmis hingavad sealsed elanikud. Julgemad saavad teha suu magusaks, käe mustaks ja varba märjaks. Läbi praktiliste tegevuste tutvume soo kui elukeskkonnaga ning arutleme selle tähtsuse üle meie igaühe elus.