Õppeprogrammid

Õppeprogramm on suunatud loodusteaduste õppimise ja loodusteaduslike karjäärivalikute populariseerimisele ja õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Räägime inimeste seostest veekogudega (järv kui uurimisobjekt, ajaloo kandja, tööandja jms). Järve kui elukeskkonda uuritakse Võrtsjärve näitel (tutvutakse järves elavate liikidega, räägitakse nende omavahelistest seostest, arutletakse keskkonnakaitse (sh jätkusuutliku kalastamise) teemadel. Viiakse läbi praktilisi töid, saadud tulemusi seostatakse järve elutingimustega. Programm toimub nii Võrtsjärve õppekeskuse siseruumides kui ka õues - järve kaldal jalutades ja parvlaeval sõites. Õppepäeva lõpetab viktoriin-teadmiste kontroll ja aruteluring.

Õppeprogrammis õpitakse tundma metsa, roostiku ja järve elupaigale iseloomulikke linnuliike välimuse ja laulu järgi. Õpilased kuulavad, vaatlevad ja kirjeldavad linde, tutvuvad lindude eluviisi, pesitsemise ja kaitsega ning linde mõjutavate keskkonnaprobleemidega. Õpivad seostama lindude anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid nende elukeskkonnaga ja põhjendama evolutsiooniteooriast lähtuvalt. Tutvutakse linnuvaatluse kui hobiga ning vaatlusinfo sisestamisega elektroonilisse andmebaasi. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, õppekeskuse lähedal metsas, roostiku- ja veelindude vaatlus parvega Võrtsjärvel.
 

Õppeprogrammi jooksul tutvutakse Järvemuuseumis elavate Eesti mageveekalaliikidega. Õpitakse tundma kalade välis- ja siseehitust, leitakse  seoseid välistunnuste ja siseorganite eripärade ning elukeskkonna ja eluviisi vahel. Tutvutakse kalade süstemaatika ja evolutsiooniga. Määratakse kalaliike dihhotoomse määraja abil. Võrreldakse omavahel erinevaid kalaliike ja nende välisehitust. Mõõdetakse kalu, määratakse nende soomusevalem, soomuse ehituse tüüp, määratakse soomuste abil kalade vanust. Tutvutakse kalade erinevate suutüüpidega seoses toitumistüübiga. Õpitakse praktilise tegevuse käigus selgeks kala siseorganid, nende funktsioonid ja eripärad.
 

Programm annab põhikooli õpilastele vahetu teadusliku uurimistöö kogemuse. Õppeklassis saavad õpilased ülevaate teadusliku uurimistöö etappidest. Nad töötavad 3–4-liikmelistes rühmades, püstitades uurimisküsimuse ja hüpoteesi.

Seejärel suundutakse Metskonna puhkekohta, kus rühmad uurivad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Välitöödel kaardistatakse 1 × 1 m prooviruutudes taimestiku katvus, liigirikkus, kõrgus, arvukamad liigid ja keskkonnatingimused ning dokumenteeritakse töö fotosid tehes.

Pärast välitöid suundutakse uuesti õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Excelisse ning koostatakse lihtsad tabelid ja graafikud. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö ja esitavad tulemused ettekandena.

Programm tutvustab selgrootute mitmekesisust, nende kohastumusi ning seoseid inimese igapäevaeluga. Õpilased koguvad erinevaid püügimeetodeid kasutades looduskooli ümbrusest erinevaid selgrootuid, määravad liigid ja uurivad nende välistunnuseid. 

Praktilise töö käigus uuritakse nii vees kui ka maal elavaid selgrootuid. Seejärel jälgitakse nende välisehitust ja liikumist ning täidetakse tööleht nende kohastumuste kohta.  

Programmi lõpus püütakse leida esindajaid järgmistesse gruppidesse: tolmeldajad, kahjurid, haigustekitajate levitajad jne. Töö kokkuvõttena arutleme selgrootute rolli üle looduses ja inimese igapäevaelus.