Õppeprogrammid

Õppeprogrammis „Peipsi järv seljakotis“ õpitakse erinevate meetodite abil tundma Peipsi järvega seotud linde, loomi, selgrootuid, kalu ja taimi. Sõltuvalt õpilaste arvust
moodustatakse 2-4-liikmelised grupid, kes läbivad eri teemadel tegevustepesasid, märkides saadud vastused töölehele. Lisaks vaadatakse ühiselt lühifilmi Peipsist, mis lisaks loodusele annab aimu järveäärsele elutegevusele iseloomulikust kultuurist.

Õppeprogrammi põhiteemaks on raba elukeskkonnana ja  kõrvalteemaks mets. Kõnnu järve matkarajal tutvuvad õpilased 3 erineva metsatüübiga - salumets, kõdusoo mets (kuusik), rabamännik. Peale rabamännikut jõutakse rabajärve ja puisrabani. Praktilised katsed rabajärve vee uurimiseks. Juhendaja selgitab rabas liikumise eripärasid ja ohutust. Programmi kestel tehakse ring ümber järve. Õpitakse tundma turbasammalt ja tuntumaid rabataimi. Tutvutakse raba, siirdesoo, madalsoo, älve ja rabajärvega. 

Mets on kodu mitmetele taimedele, loomadele ja seentele. Olenevalt pinnasest on igas metsas erinev kooslus – ökosüsteem.

Kuna Eesti metsad on eripalgelised, siis kasutatakse nende iseloomustamiseks metsatüüpe. Metsatüübid on looduses tegutsejale abiks taimede ja seente otsimisel ning metsameestele metsa kasvatamisel. Programmi kestel saame teada millised on põhitõed mulla ja metsakasvukohatüüpide vahel. Millist mulda kasvamiseks eelistavad kased ja kas rabas kasvades on nende kasvujõud sama suur kui viljakas laanemetsas?  Miks liivases nõmmemetsas kasvavad männid 10 meetri kõrguseks aga liivases palumetsas kõrguvad 30 meetrini? Tänu oosidele ja liivaluidetele ning nendevahelistele nõgudele, rabastuvale järvele ja lammialadele on matkarajal esindatud Eestis leiduvatest metsakasvukohatüüpidest nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, rabametsad ja lodumetsad.

Programmi eesmärgiks on pöörata tähelepanu kaupadele ja teenustele, mis ökosüsteemid inimesele pakuvad. Et märgata ja väärtustada ka neid kaupu ja teenuseid, mida muidu väärtustada ei osata. Tegemist on laiapõhjalise väärtuskasvatusega, mille abil näidatakse, et looduskaitse ei ole asi iseeneses, vaid looduse hoidmisel on oluline roll inimeste elukvaliteedi säilitamises. Loodusressursside mõistlik kasutus ja säästlik eluviis aitavad säilitada ressursse nii praegustele kui järeltulevatele inimpõlvedele. Märksõnad - ökosüsteem, ökosüsteemiteenused: varustusteenused (nt. puit, liiv, vesi, energia, marjad jne), kultuuriteenused (õppe-, teadus- ja loometegevused),  säilitus- ja tugiteenused (elupaigad, tolmendamine, bioloogiline mitmekesisus, vee isepuhastumisvõime jm), inimeste heaolu.