Õppeprogrammid

Õpilased tutvuvad Eesti looduslike ja levinumate võõramaiste okaspuudega. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Õppeprogrammi üheks osaks on õppekäik okaspuude tundmaõppimiseks TÜ botaanikaaias või kooli juures pargis. Okaspuude programmis saavad vastuse mitmed küsimused: millised okaspuud kasvavad Eestis looduslikult, millised okaspuude liigid on meil tavalisemad haljastuses, kuidas eristada enamlevinud okaspuude perekondi, mis liiki on maailma kõrgeimad okaspuud, millised okaspuud elavad kõige vanemaks ja kui vanaks nad elavad, kui pikk on kõige pikem käbi maailmas, miks on okaspuud olulised meile kõigile (s.h. okaspuude roll süsinikuringes, kestlik metsamajandus, okaspuudega seotud toiduvõrgustikud), miks on vaja kaitsta kooslusi ja elurikkust.

Õppeprogrammis antakse ülevaade roomajate rühmadest ning nende välimusest (kehakatted, varje- ja hoiatusvärvus), elupaikadest ning eluviisist (kaitsekohastumused, liikumine, hingamine, termoregulatsioon, toitumine, sigimine ja areng). Tutvustatakse Eestis esinevaid ja esineda võivaid sisalikke ja madusid. Esitluse käigus jälgitakse teksti, pildi- ja videomaterjali ning täidetakse töölehti. Uuritakse roomajate kestasid. Saab vaadelda ja katsuda elavnurga madusid ja gekot ja kilpkonna. Õpilased õpivad roomajaid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel, milline on roomajate osa ökosüsteemides, kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist. Kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult. Programmi lõpuosas külastatakse muuseumi roomajate püsinäitust ja täidetakse rümatööna töölehti.

Õpilased tutvuvad Eesti närilistega hiirelaadsete näriliste näitel. Tutvuvad liikide välimuse, eluviisiga ning uurivad hiirelaadsete näriliste seost inimtegevusega. Õpilased määravad hiirelaadsete näriliste liike nahkade ja topiste järgi.

Õpilased tutvuvad Eesti närilistega hiirelaadsete näriliste näitel, liikide välimuse ja eluviisiga ning uurivad hiirelaadsete näriliste seost inimtegevusega. Õpilased määravad hiirelaadsete näriliste liike nahkade ja topiste järgi. Arutletakse teemadel: milline on ämblike osa ökosüsteemides; millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest; kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist; kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult. 

Õues toimuval õppeprogrammil mõõdavad õpilased maastikuelemente (nõlva kõrgus ja kalle, vahemaa pikkus, asimuut, suhteline kõrgus) ning tutvuvad kaardi, tingmärkide, kaardimõõdu ja kompassiga. Kavas on praktilised ülesanded ja orienteerumine. Vaatepunktides tuletatakse meelde Eesti üldajalugu ja teaduse ajalugu. Arutletakse loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi teemadel.