Õppeprogrammid

Kägu ehk kukulind on meil kuulus üle maa. Käoisand on meie tuntud laulik, käoemand ülikiire muneja.

Toiduraiskamine ja toidujäätmete teke on muutumas globaalse soojenemise kõrval üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks. Mis on probleemi olemus, millest on mure alguse saanud ning kuidas saame olukorda lahendada? Muuseumitund keskendub jätkusuutlikule tarbimisele ja toiduraiskamise vähendamisele. 

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Õppeprogrammi käigus tutvutakse Võrtsjärvega ja Eesti mageveekaladega ning õpitakse erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistavad õpilased kalade määramise oskuseid, õpivad moodustama erinevaid toiduahelaid, väärtustama kohalike liikide ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust, saavad selgeks võõrliikidega kaasnevad ohud ning säästva kalastamise põhimõtteid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma lihtkäsiõnge ja püütakse Võrtsjärvest kala. 

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja kalastamine Võrtsjärve kaldal. 

Programm toimub Vaibla Linnujaamas, Võrtsjärve põhjatipus. Programmi eesmärgiks on läbi praktilise tegevuse tutvustada väikseid rändlinde ja nende uurimise meetodeid. KIK toetab 2025/2026 õppeaastal programmi läbiviimist!

Õppemeetoditeks on lindude vaatlemine, tunnuste eristamine, määramine, märkmete tegemine, kuulamine, arutelu. Õpilased saavad tutvuda erinevate värvulistega ning nende püüdmise ja uurimise meetoditega - loorvõrguga püüdmine, määramine, mõõtmine, kaalumine, rõngastamine, dokumenteerimine. Õpilased saavad soovi korral püütud linde ettevaatlikult oma käes uurida ning ise vabastada. 

Õues läbitakse võrkude kontrollimise rada. Rõngastusruumis osaletakse praktilistes tegevuste. Arutelu vormis selgitatakse lindude rändega seonduvat - valmistumine rändeks, rändeteed, ohud teel. 

Programmis saavad osaleda nii II kui III kooliastme õpilased.