Õppeprogrammid

Õppeprogrammis saavad lapsed aimu, mis metsas erinevatel aastaaegadel toimub läbi nelja tegelase - sipelgas Sass, nugis Nora, sinilill Siiri ja rähn Ruudi. Jutustatakse eakohaselt lugusid, mida piltlikustavad erinevad muuseumi õppekogu materjalid – topised, linnupesa, mulaažid jm. Lugude jutustamise vahele mängitakse teemakohaseid õppemänge. Lasteaialastega keskendutakse peamiselt parasjagu käesolevale aastaajale, olgu selleks kevad, suvi, sügis või talv.

Programm kestab kuni 60 minutit ja viiakse läbi lasteaia ruumides.

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvutakse kodumaiste loomade ja taimede kohastumustega erinevatel aastaaegadel. Õpilased konstrueerivad laual olevatest esemetest kokku stseene, mis kujutavad metsaelanike elu erinevatel aastaaegadel. 

Tund kestab 60 minutit ja viiakse läbi teie kooli ruumides. 

Kõik vajalikud õppevahendid tagab loodusmuuseum. 

Eestimaa rahvusparkide programm keskendub Eesti looduskaitse süsteemi tutvustamisele rahvusparkide näitel. Saadakse põgusalt tuttavaks kõigi 6 rahvuspargiga ning põhjalikult tutvutakse oma kodule lähima rahvuspargi loodus- ja kultuuriväärtustega. Aktiivtegevuste käigus ehitatakse üheskoos rahvuspargi mudel ja mängitakse rollimängu. Rollimängu käigus saadakse teada erinevate sihtrühmade huvid ja vajadused kaitsealal.

Programm toimub koolis (2x 45 min) või rahvuspargi külastuskeskuses koos matkaga (3h).

Aktiivtöö mullaga keskendub mulla tekke, koostise ja tähtsuse tundmaõppimisele.

Õppeprogramm toimub kooli rohealal, kus on võimalik mullapuuriga mullaprofiili võtta. Selle kogemuse saab iga õpilane. Kirjeldame ja mõõdame mullahorisonte, teeme äigejoonise, sõelume kuiva mulda ja määrame sõrmeprooviga mulla lõimist. Teeme selgeks mulla tekke.

Arutleme mulla tähtsuse üle looduses ja inimese elus.

Uurimuslikul õppel põhinev programm kus tutvutakse tiigi, jõe või järve elustikuga (sh plankton), veeselgrootute mitmekesisuse, eluviisi ja kohastumustega vee keskkonnas elamiseks ning erinevate veeorganismide esinemise ja arvukuse seostega veekogu iseloomu ja keskkonnanäitajatega. Tutvutakse suurselgrootute ja taimestiku ohtruse alusel veekogu seisundi hindamise põhimõtetega. Kasutatakse erinevaid vahendeid veeselgrootute püüdmiseks, määratakse leitud taimi ja hinnatakse võimalusel leidude alusel uuritud veekogu seisundit. Kasutatavad meetodid: rühmatöö, vaatlus, elustiku määramine juhendite abil, praktiline kahvapüük ja planktoniproovi võtmine, suurenduste kasutamine (luup, binokulaar), võrdlus, rühmitamine, analüüs ja veekogu seisundi hindamine. Programm seostub järgmiste säästva arengu teemadega: looduskaitse ja ökosüsteemid, vesi ja kanalisatsioon, tervis ja jätkusuutlikud linnad.