Õppeprogrammid

Ööbimisega kanuumatk Emajõe-Suursoos on eluks ajaks meelde jääv seiklus. Retkel matkame natuke jalgsi ja sõidame kanuudega soojõgedel ning järvedel. Ööbime soosaarel telkides või ripptelkides, toitu valmistame lõkkel.

Kanuumatk Ahja alamjooksul Emajõe-Suursoo servas. Taevaskojast tuttav Ahja jõgi on alamjooksul hoopis teise ilmega, veevool rahulik ja sobilik kanuusõidu õppimiseks. Matk lõpeb lõkketegemise ja piknikuga.

Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud,  sõudurid, vesikirbud.  Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini.  

Programm räägib nn riigikaitse mõjust loodusele ja looduse võimest inimtegevuse jälgi tasandada. Rohu raketibaas jäeti maha 1978.aastal. Lahkusid inimesed, kuid ehitised, kivid, betoon, raud ja asfalt jäi paigale - loodus püüab seda tagasi võita. 

Vaatleme milline on looduskeskkond 45 aastat pärast sõjaväeosade lahkumist ja kuidas mets püüab betoonist jagu saada. Enam ei ole kõrgepinge all okastraataeda ega 2 tuhandet sõdurit, kuid jäljed on kõikjal märgata. 

Mesilaste elu ja käitumise tundmaõppimine läbi erinevate tegevuste ja ülesannete. Temaatika: mesilaspere liikmed, tööjaotus, meetaimed, õietolm, nektar, sülemlemine, nõelamine, nägemismeel, mesilaste vaenlased