Õppeprogrammid

Kanuumatk Ahja alamjooksul Emajõe-Suursoo servas. Taevaskojast tuttav Ahja jõgi on alamjooksul hoopis teise ilmega, veevool rahulik ja sobilik kanuusõidu õppimiseks. Matk lõpeb lõkketegemise ja piknikuga.

Retk toimub Tartumaal Järvselja Ürgmetsa loodusõpperajal. Eriilmelisel rajal näeme mitmeid metsatüüpe ja jalutame hiigelpuude kuningriigis. Saame teada, mis eristab ürgmetsa majandusmetsast ja kuuleme lugusid sellest, kes siin elavad. Retk lõppeb pikniku ja metsaviktoriiniga. 

Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud,  sõudurid, vesikirbud.  Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini.  

Programm räägib nn riigikaitse mõjust loodusele ja looduse võimest inimtegevuse jälgi tasandada. Rohu raketibaas jäeti maha 1978.aastal. Lahkusid inimesed, kuid ehitised, kivid, betoon, raud ja asfalt jäi paigale - loodus püüab seda tagasi võita. 

Vaatleme milline on looduskeskkond 45 aastat pärast sõjaväeosade lahkumist ja kuidas mets püüab betoonist jagu saada. Enam ei ole kõrgepinge all okastraataeda ega 2 tuhandet sõdurit, kuid jäljed on kõikjal märgata. 

Looduse annid on piiritud. Ent see, mida väärtuslikku me ümbrusest leiame, sõltub meie märkamisvõimest. Miks mitte siis seda treenida! Kus ikkagi asuvad linnupesad? Kus tegutsevad kährikud, mägrad, hiired, karihiired, vesimutid ja ilvesed – selles on küsimus!