Õppeprogrammid

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Hoolimata sellest, et Eestil on väga pikk rannajoon ning läbi ajaloo olnud tihe side merega, on paljudele Läänemeri siiski võõras. Me ei tea päris täpselt, millised elukad meres elavad, kui suur on nende elurikkus ning kohanemisvõime. Sageli ei oska me ka näha seost mere "tervisliku" seisundi ja  meie tarbimisharjumuste vahel.

Mikroskoobi ja raku  tundmaõppimise praktikum.

Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse mikroskoope ja mikroskopeerimise vahendeid.

Rakkude uurimise praktikumi läbivad teemad (igal õpilasel on oma mikroskoop):

• mikroskoobi ehituse tundma õppimine, tööpõhimõtted ja ohutuse selgeks tegemine;
• rakkude prepareerimine; 
• rakkude vaatlemine mikroskoobiga;
• rakkude võrdlemine esitluse vaatamisel. 

Soovituslik 7.klass: toetab bioloogia ainekava: bioloogia uurimisvaldkond; mikroskoobi ehitus ja tööpõhimõtted; märgpreparaadi valmistamine ja vaatlemine. 

Rühmas kuni 12 õpilast.

Kaasa vahetusjalanõud!

Sageli arvatakse, et linnud on rumalad loomad, kelle aju on väike ning käitumine põhineb ainult instinktidel. Kahjuks toetab ka meie kõne- ja kirjakeel seda arvamust. Viimasel paaril aastakümnel on lindude uurimine saanud hoo sisse ning selgunud on palju huvitavaid tõsiasju, mis meie arvamuse "kanaajust" ümber lükkavad. Kas linnud mängivad? Kuidas linnud navigeerivad? Kas lindude hulgas on vargaid? Milline on lindude laul? 

Programmi eesmärk on anda ülevaade eksoplaneetidest (s.o Päikesesüsteemivälistest planeetidest) kui astronoomia hetkel ühest aktuaalsemast ja olulisemast uurimisvaldkonnast ning tekitada sellest tulenevalt oskus võrrelda (eksoplaneetidel) valitsevaid tingimusi elu tekkeks vajalike (optimaalsete) keskkonnatingimustega ja arusaam Maast kui inimkonna jaoks hindamatu väärtusega planeedist. 

Õppetöö koosneb kahest osast ja programmis kasutatakse planetaariumi Digistar 6 fulldome programmi, iPade, töölehti ning kalkulaatoreid (vajalik kaasa võtta; võimaldavad sooritada tehteid astmete ja juurtega).

Õppetöö teemad:

• I osa - Pernova planetaariumi Digistar 6 fulldome programmi abil antakse visuaalne ülevaade eksoplaneetidest, peamistest elu tekke teooriatest ning eksisteerimise võimalikkusest Universumis. Mudelite abil näidatakse eksoplaneedil füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite koosmõjul kujunevat keskkonda. 
• II osa - õpilased analüüsivad 2..3-liikmelistes gruppides juhendi abil eri eksoplaneete ning teevad üheskoos järeldused, kui tõenäoline õieti on Universumis elu tekkimine ja säilimine.

Õppeprogramm viiakse läbi 24 õpilasele.

Tutvu planetaariumi võimalustega siin.