Õppeprogrammid

Tänapäeval me teame, et nii eluta kui elusloodus koosneb samadest keemilistest elementidest. Elusorganismid koosnevad peamiselt veest ja orgaanilistest ainetest nagu süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduses domineerivad lihtsama ehitusega anorgaanilised ained. Elus ja eluta loodus on aineringe kaudu omavahel tihedalt seotud.

III kooliasmes :

• Arutleme elementide esinemisvormi üle erinevates ühendites, mis on ioonid ja kuidas need tekivad, kuidas tuvastada inimsilmale nähtamatuid osakesi, mis on keemiline reaktsioon, kuidas seda ära tunda, miks on vaja teatud elemente inimese tervise seiukohalt ja kus neid inimeses leidub.
• Praktikumis viib õpilane läbi kvalitatiivse analüüsi kolme metalliiooni kohta rohelises taimes ja mõnes kaltsiumkarbonaati sisaldavas looduslikus objektis. Enne keemiliste katsetega alustamist püstitab õpilane hüpoteesi, milline objekt sisaldab rohkem ioone. Katsete käigus omandab õpilane oskusi mitmete keemialaboris kasutatavate vahenditega ümberkäimiseks.
• Laboritöö lõpuks kontrollib õpilane oma hüpoteesi paikapidavust.

Gümnaasiumi astmes:

• Arutleme ioone sisaldavate lahuste tekke polaarsete ja ioonsete ainete lahustumisel; ioonidevaheliste reaktsioonide lahustes, nende kulgemise tingimuste üle.
• Praktikumis viib õpilane läbi ioonidevahelised reaktsioonid lahustes ja vormistab need reaktsioonivõrrandite näol.
• Kvalitatiivse analüüsi käigus saadud tulemuste kohta täidab ka tabeli ning teeb järeldused tabeliandmetele ja reaktsioonivõrranditele toetudes.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Keemiaõppega omandavad õpilased lihtsa, kuid tervikliku arusaama looduses ja tehiskeskkonnas kulgevatest ning inimtegevuses kasutatavatest keemilistest protsessidest, nende vastastikustest seostest ja mõjust elukeskkonnale. Tähtsad on igapäevaelu probleemide lahendamise ja asjatundlike otsuste tegemise oskused, mis on aluseks toimetulekule looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, mis omakorda tagavad jätkusuutliku arengu.

Tuntumad metallid õppeprogrammiga:

• tutvuvad õpilased metallide iseloomulike omadustega;
• saavad ettekujutuse metallilisest sidemest;
• võrdlevad metallide füüsikalisi omadusi;
• hindavad tuntumate metallide ja nende sulamite  rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ning keemiliste omadustega;
• teevad ohutusnõudeid arvestades katseid metallide aktiivsuse uurimiseks, metallidele iseloomuliku leegivärvuse uurimiseks ning metalli tiheduse ja ruumala seostamiseks.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii maal kui ka universumis. Õppeprogerammis "Vee analüüs " õpime lähemalt tundma seda nii tavalist, aga samas ka ebatavalist ühendit:

• Räägime, mis on keemilises mõistes puhas aine ja mis on segu, millest koosneb vesi ja mida võib sisalduda seal peale vee molekulide.
• Arutleme, millistest osakestest ained võivad koosneda ja miks.
• Praktilises osas on õpilasele antud 6 erinevat veeproovi, mille kohta peab ta kõigepealt püstitama  hüpoteesi ning seejärel uurima erinevate veeproovide füüsikalisi ja keemilisi omadusi: värvus/läbipaistvus, elektrijuhtivus, hägusus, pH. Mõõtmisteks kasutatakse nii keemilisi ühendeid, kui Vernieri andmekogujaid, kui ka lihtsalt välist hindamise meetodit. Esimese katsete vooru järgselt peab õpilane kontrollima oma hüpoteesi paikapidavust.
• Praktikumi teises osas uuritakse ioonide sisaldust võetud vee proovides. Seejärel kontrollitakse õpilase hüpoteesi teistkordselt.

Õppetöö viiakse läbi keemialaboris 12 õpilasele.

Programmi eesmärk on anda õpilastele teadmisi Eesti leiva kujunemisloost, miks leib on tervisele kasulik, kuidas vähendada toiduraiskamist.

I osa -  õppetöö tutvustus. Õpetaja tutvustab tunni teemat, leiva kujunemislugu, Eestis kasvavaid teravilju ja kuidas saavad õpilased vältida toidu raiskamist.

II osa -  praktiline tegevus õppeköögis. Õpilased valmistavad 4-liikmelistes gruppides retsepti alusel odrakaraskit. Koos õpetajaga uurivad, kuidas vähendada prügi ja toiduraiskamist. 

III osa -  õppemäng. Mängitakse õppemängu "Teraviljad", tehakse kokkuvõtteid ja järeldusi, kus õpetaja kontrollib õpilaste omandatud teadmisi.

NB! Õppeprogrammis saab osaleda korraga kuni 12 õpilast (24 õpilase korral jagatakse grupp kaheks).

Kaasa vahetusjalanõud!

Õppeprogramm annab ülevaate ühe Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest, iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele. Sinimäed on koht ilmekate näidetega, kuidas loodus mõjutab inimeste strateegilist otsustamist ja kuidas inimeste  otsused mõjutavad loodust maastikuliste muutustega. Lisaks kordame üle kaardiõpetuse algtõed visandades Vaivara Sinimägede muuseumi ümbruse.

Huvi looduse ja keskkonna vastu võimaldab väärtustada looduse mitmekesisust, sh elurikkust ja ühiskonna ajalugu ja kultuuri. Rõhutame, et  loodushoid on mitte ainult looduse, vaid ka ühiskonna  kestlikkuse jaoks  vajalik.