Õppeprogrammid

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.

Õppeprogramm tutvustab Läänemere geograafiat, sellest tulenevaid eripärasid ja Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme. Lahendatakse ülesandeid suure põrandakaardi juures, määratakse Läänemeres elavaid organisme ning võrreldakse neid ookeanis elavate sugulastega. Õpilased saavad tutvuda madala ja suletud Saunja lahega, mis on meie rannikumere üks kõige rohkem eutrofeerunud piirkond. Üheskoos uuritakse, mis on eutrofeerumise tunnused ning mida see endaga kaasa toob. Vaadatakse õppefilmi 2006. aastal Loode-Eestis toimunud naftareostusest ja selle tagajärgede likvideerimisest. Arutletakse naftareostuse põhjuste ja tagajärgede üle

Õppeprogrammi eesmärk on tutvustada neid Eesti looduses kasvavaid taimi, mida on võimalik ühtlasi ka toiduks tarvitada. Õpilased saavad kogemuse, kuidas „söödav“ muutub „toiduks“ ja õpivad looduses kasvavat rohkem märkama ja uue pilguga nägema. Käsitletavad taimed erinevad vastavalt aastaajale.

Programm algab ülevaatega söödavatest ja mürgistest taimedest. Lapsed õpivad taimi eristama ja harjutavad seda ümbruses kasvavate taimede põhjal. Loodusretke käigus ka kogutakse taimi, mida kõlbab toiduks kasutada ning hiljem valmistatakse ühiselt nendest süüa ja juua. Pärast toitude valmistamist ja maitsmist toimub kokkuvõttev juturing, kus jagatakse kogemusi saadud maitsetest ja käsitletakse metsikute taimede toiteväärtust.

Õppeprogramm on suunatud loodusteaduste õppimise ja loodusteaduslike karjäärivalikute populariseerimisele ja õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Räägime inimeste seostest veekogudega (järv kui uurimisobjekt, ajaloo kandja, tööandja jms). Järve kui elukeskkonda uuritakse Võrtsjärve näitel (tutvutakse järves elavate liikidega, räägitakse nende omavahelistest seostest, arutletakse keskkonnakaitse (sh jätkusuutliku kalastamise) teemadel. Viiakse läbi praktilisi töid, saadud tulemusi seostatakse järve elutingimustega. Programm toimub nii Võrtsjärve õppekeskuse siseruumides kui ka õues - järve kaldal jalutades ja parvlaeval sõites. Õppepäeva lõpetab viktoriin-teadmiste kontroll ja aruteluring.

Õppeprogrammis õpitakse tundma metsa, roostiku ja järve elupaigale iseloomulikke linnuliike välimuse ja laulu järgi. Õpilased kuulavad, vaatlevad ja kirjeldavad linde, tutvuvad lindude eluviisi, pesitsemise ja kaitsega ning linde mõjutavate keskkonnaprobleemidega. Õpivad seostama lindude anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid nende elukeskkonnaga ja põhjendama evolutsiooniteooriast lähtuvalt. Tutvutakse linnuvaatluse kui hobiga ning vaatlusinfo sisestamisega elektroonilisse andmebaasi. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, õppekeskuse lähedal metsas, roostiku- ja veelindude vaatlus parvega Võrtsjärvel.