Õppeprogrammid

Õppeprogramm lähtub keskkonnaameti poolt koostatud õppemängust “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” ning õppeprogrammi läbiviimiseks koostatud juhendist. Õppeprogrammi peamine eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel.

Õppeprogrammi peamine eesmärk on tõsta gümnasistide teadlikkust energia- ja ressursisäästu teemadel.

Õppeprogrammi abil tõuseb teadlikkus igapäevaelu ressursi- ja energiakasutusest, mis on seotud meie toidu-, vee-, soojuse-, transpordi-, elektri- ja heaoluteenuste kasutamisega ning jäätmete tekitamisega – saadakse teavet säästlikust tarbimisest – mõistetakse säästva arengu põhimõtet. Õppeprogrammi käigus teadvustatakse inimeste igapäevast Maa ressursside kasutust – tutvustatakse inimeste erinevaid kodumajapidamisi õppemängu “Kus on elu säästlikum ja mõistlikum” abil.

Programmi eesmärgiks on selgitada lastepäraselt (eakohaselt) majanduse mõistet ja selle laiahaardelisust. Tutvustada lastele igapäevaelu seoseid majandusega – tarbimisvalikud, soovid vs tegelikud võimalused.

Arutleme mida loodus ja mets meile annavad, kuidas inimene sõltub loodusest ning mida tähendab säästev tarbimine. Programmis osaleja saab kaasa lüüa erinevates valikumängudes (N: "Vajadus või soov?") kus koos arutatakse tehtud valikute üle.

Programmi tegevused on planeeritud nii, et neid on võimalik viia läbi nii õues kui osaliselt siseruumides (väga halva ilma korral). Tubane programmi osa toimub programm Vapramäe Loodusmajas, õueprogramm viiakse läbi Vapramäe matkarajal.

Õpilaste teema omandamist kontrollitakse ühise arutelu kaudu programmi lõppedes. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

Õppeprogramm tutvustab õpilastele põhjavee liikumist, karstinähtusi ja vee kaitset tundlikus karstipiirkonnas. Programmi esimene osa toimub Nõva Looduskoolis, kus õpilased õpivad teooriat ja viivad läbi praktilise töö „Maastikuakvaarium“. ERR-i uudisloo abil tutvutakse varasemate turbakaevandamisega seotud veeprobleemidega Salajõe külas. Õpilased püüavad leida viise põhjavee kaitsmiseks tundlikul alal. 

Teises osas toimub õpperetk Salajõe karstialale, kus vaadeldakse neeldumisala, karstilehtrid, maa-alust jõe lõiku ja Tiberna allikat. Õpilased täidavad matkarajal töölehe ja kinnistavad põhjavee kaitsega seotud teadmisi. Programmi käigus arendatakse loodusteaduslikku mõtlemist, rühmatööoskust ja keskkonnateadlikkust.

Programm tutvustab selgrootute mitmekesisust, nende kohastumusi ning seoseid inimese igapäevaeluga. Õpilased koguvad erinevaid püügimeetodeid kasutades looduskooli ümbrusest erinevaid selgrootuid, määravad liigid ja uurivad nende välistunnuseid. 

Praktilise töö käigus uuritakse nii vees kui ka maal elavaid selgrootuid. Seejärel jälgitakse nende välisehitust ja liikumist ning täidetakse tööleht nende kohastumuste kohta.  

Programmi lõpus püütakse leida esindajaid järgmistesse gruppidesse: tolmeldajad, kahjurid, haigustekitajate levitajad jne. Töö kokkuvõttena arutleme selgrootute rolli üle looduses ja inimese igapäevaelus. 

Programm tutvustab Eesti lindude mitmekesisust, nende tähtsust looduses ja inimtegevuses. Õppeklassis tutvutakse pildiprogrammi ja näitvahendite abil erinevate linnuliikidega. Õpilased harjutavad rühmatööna lindude välimust nende toidu ja eluviisiga seostama. Valitud linnuliikide kohta otsitakse nende võimalikke seoseid inimtegevusega (kalandus, põllumajandus jne). 

Seejärel harjutatakse nutivahendite abil lindude määramist nii piltide kui ka helisalvestiste põhjal. Simulatsioonide abil õpitakse linde loendama. 

Programmi teises pooles toimub praktiline õppekäik Nõva lahe ääres, kus õpilased saavad vaadelda linde nende looduslikus elukeskkonnas ning rakendada õpitud teadmisi. Nad harjutavad lindude määramist, loendamist ja vaatluste ülesmärkimist. Juhendi abil hinnatakse linde ohustavaid tegureid ning proovitakse leida viise lindude paremaks kaitsmiseks.